29. oktoober 1996
Jaga lugu:

Pankrotimenetlust ei tohi siduda omakapitaliga

Võlg on võõra oma ja selle õigeaegne tasumine peab olema iga võlgniku esmane kohus. Kahjuks paljud ettevõtjad nii ei mõtle ja üritavad võla tasumist võimalikult kaugesse tulevikku lükata. Võlgade maksmisega viivitamist soodustab ka tööstuse ja tööandjate keskliidu soov muuta pankrotiseadust ja siduda võlanõude suurus võlgniku omakapitali suurusega. See tähendab, et kui võlanõue on väiksem kui pool firma omakapitalist, siis pankrotimenetlust ei algatata ja võlga saab sisse nõuda ainult tsiviilkohtu kaudu. Kuna pankrotimenetluse algatamisega on võimalik halvata täielikult firma tegevus, siis võib ettevõtjate soovist muuta pankrotiavalduse esitamine senisest keerulisemaks igati aru saada.

Äripäev ei toeta aga ettepanekut siduda pankrotiavalduse esitamine ettevõtte omakapitali suurusega, sest see on kasulik ainult suurettevõtetele ja muudab nendelt võlgade kättesaamise senisest palju aeganõudvamaks ja kulukamaks. Imelik on kuulata suurettevõtete juhtide kurtmist, et suure omakapitaliga ettevõtetele põhjustatakse tühiste nõuetega ebameeldivusi ja kahjustatakse nende mainet.

Kui võlanõue on tõesti tühine, siis ei peaks selle õigeaegne tasumine firmale mingeid probleeme tekitama. Võla tekkimise tegelik põhjus on enamasti ikka see, et firmal pole võla tasumiseks lihtsalt vaba raha.

Eestis on väga palju erineva tegevusalaga firmasid, kes elavad teiste arvel ja üritavad võlgade tasumist kaugemasse tulevikku lükata. Näitena võib nimetada Kehra tselluloosi- ja paberikombinaati, Pärnu piimakombinaati, Viljandi viljasalve, Marlekori, Eesti Talleksit.

Selle asemel, et võlg õigel ajal tasuda, otsustab nii mõnigi firmajuht hoopis büroo mööblit uuendada või vahetab oma ametiauto luksuslikuma vastu. Hea näide selles osas on Silmet. Ettevõtte peadirektor Priit Saksing taotleb riigilt võlgade kustutamist, kuid samas sõidab ise ringi Lexusega. Pankrotiga ähvardamine on praegu ainus efektiivne võimalus oma raha sellistelt ärimeestelt kätte saada.

Võlanõude omakapitaliga sidumise asemel pooldab toimetus ideed kehtestada kindel summa, mille puhul on pankrotiavalduse esitamine põhjendatud.

Riigikogu õiguskomisjon arutab praegu võimalust kehtestada selleks summaks kindel protsent aktsiaseltsi või osaühingu miinimumkapitalist. Põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist aitab vältida ka kohtunike ja pankrotihaldurite senisest parem koolitamine. Kohtunikul on õigus jätta pankrotiavaldus rahuldamata, kui võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõudeid rahuldada või võlgniku maksejõuetus on ajutine. Kahjuks on aga just «tänu» kohtuniku ja ajutise pankrotihalduri puudulikele teadmistele nii mõnegi maksejõulise firma varad ja kontod olnud mitmeid kuid arestitud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum