Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prioriteedid on vaid ühe aasta eesmärgid

    Tänase päeva kuum teema on riigieelarve. Valitsus vaidleb riigieelarve prioriteetide üle, näiteks muu hulgas, kas kaitsekulutuste suurendamine on ikkagi põhjendatud või ei.
    Mulle tundub, et prioriteetide seadmine on justkui minevikupärand. Ehedal kujul väljendusid prioriteedid NSVLi viisaastakute plaanides: sel viisaastakul industrialiseerime, järgmisel kollektiviseerime jne, seega üks ülesanne korraga. Jääb mulje, et tahtmine administratiivsete meetmetega elu paremaks muuta ei ole Eestis veel kuhugi kadunud. Teatud määral kannab prioriteetide määramine endas edasi põhimõtet: jaga ja valitse.
    Ent kui Eesti riik on oma prioriteedid seadnud ja ka rahvas on need heaks kiitnud, tuleb prioriteedid pöörata täitmisele. Kui seadus on vastu võetud, tuleb seda täita. Vaidlused muude, s.o uute prioriteetide ülesseadmise ja kinnistamise üle võrduvad paigaljooksuga. Üks riigitegelane on vägagi õigesti öelnud, et need, kes said riigieelarvest raha juurde, on vait ja rahul, need aga, kelle kulutusi kärbiti, löövad lärmi. Rohkem lisada nagu polegi, asi on inimlikult mõistetav.
    1997. a riigieelarve maht on projekti järgi 15,15 miljardit krooni ja see näitab tagasihoidlikku, praegusest inflatsioonist mahajäävat kasvutempot. 1996. a riigieelarve maht oli 13,5 miljardit krooni, seega oleks eelarve nominaalne kasv 12,2 protsenti.
    Võib üsna kindlalt väita, et üldine maksukoormus ei suurene, pigem väheneb. Aga see on igati positiivne. Täpsema vastuse saamiseks maksukoormuse kohta oleks vaja teada 1997. a sisemajanduse kogutoodangu suurust, aga seda on praegu võimatu teada.
    Riigieelarve maht ühe elaniku kohta tuleb 1997. a Eestis 10 260 krooni. Nii palju maksab siis iga Eesti maksumaksja aastas keskmiselt makse. Näiteks käibemaksu maksavad praktiliselt kõik elanikud.
    Sama näitaja, riigieelarve maht ühe elaniku kohta, on Lätis 1997. aastal ca 4800 krooni ja Leedus sel aastal keskeltläbi 4000 krooni. Arvestada tuleb ka seda, et nii Lätis kui Leedus on sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta tunduvalt väiksem kui Eestis, aga ka maksukogumine ise on Lätis ja Leedus nõrgemal järjel.
    Tähtsamad veel kui prioriteedid, on riigieelarve tulude ja kulude tasakaal -- see, et tuludepool täidetaks. Samuti ei tohiks riigieelarve koostamisel püstitada liiga kõrgeid inflatsiooniootusi, seega genereerida ise inflatsiooni. Mismoodi saaks valitsus oma haldusalas veel inflatsiooniga võidelda kui mitte eelarve kaudu. (Tugeva krooni hoidmine jääks Eesti Panga põhiülesandeks.)
    Näiteks ka Läti loodab järgmiseks aastaks võtta vastu puudujäägita eelarve 544 miljonit latti. Ent selle aasta esimesel poolaastal oli Läti riigieelarve defitsiit ca 24 miljonit latti. IMFi ettekirjutuse järgi ei tohi puudujääk ületada 25 miljonit latti. Leedu eelarve tuleb järgmisel aastal ilmselt siiski puudujäägiga.
    Summa summarum on väiksemahulisel tasakaalus eelarvel mitu hindamatut, tulevikku suunatud plussi: taltsutab inflatsiooni, vähendab riigi osa majanduses, vähendab üldist maksukoormust, mis omakorda aitab kaasa ettevõtluse arengule. Ja prioriteedid võiks üldse välja jätta -- sektorid, mis eelarvest raha saavad, on riigi seisukohast niigi vajalikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.