Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prioriteedid on vaid ühe aasta eesmärgid

    Tänase päeva kuum teema on riigieelarve. Valitsus vaidleb riigieelarve prioriteetide üle, näiteks muu hulgas, kas kaitsekulutuste suurendamine on ikkagi põhjendatud või ei.
    Mulle tundub, et prioriteetide seadmine on justkui minevikupärand. Ehedal kujul väljendusid prioriteedid NSVLi viisaastakute plaanides: sel viisaastakul industrialiseerime, järgmisel kollektiviseerime jne, seega üks ülesanne korraga. Jääb mulje, et tahtmine administratiivsete meetmetega elu paremaks muuta ei ole Eestis veel kuhugi kadunud. Teatud määral kannab prioriteetide määramine endas edasi põhimõtet: jaga ja valitse.
    Ent kui Eesti riik on oma prioriteedid seadnud ja ka rahvas on need heaks kiitnud, tuleb prioriteedid pöörata täitmisele. Kui seadus on vastu võetud, tuleb seda täita. Vaidlused muude, s.o uute prioriteetide ülesseadmise ja kinnistamise üle võrduvad paigaljooksuga. Üks riigitegelane on vägagi õigesti öelnud, et need, kes said riigieelarvest raha juurde, on vait ja rahul, need aga, kelle kulutusi kärbiti, löövad lärmi. Rohkem lisada nagu polegi, asi on inimlikult mõistetav.
    1997. a riigieelarve maht on projekti järgi 15,15 miljardit krooni ja see näitab tagasihoidlikku, praegusest inflatsioonist mahajäävat kasvutempot. 1996. a riigieelarve maht oli 13,5 miljardit krooni, seega oleks eelarve nominaalne kasv 12,2 protsenti.
    Võib üsna kindlalt väita, et üldine maksukoormus ei suurene, pigem väheneb. Aga see on igati positiivne. Täpsema vastuse saamiseks maksukoormuse kohta oleks vaja teada 1997. a sisemajanduse kogutoodangu suurust, aga seda on praegu võimatu teada.
    Riigieelarve maht ühe elaniku kohta tuleb 1997. a Eestis 10 260 krooni. Nii palju maksab siis iga Eesti maksumaksja aastas keskmiselt makse. Näiteks käibemaksu maksavad praktiliselt kõik elanikud.
    Sama näitaja, riigieelarve maht ühe elaniku kohta, on Lätis 1997. aastal ca 4800 krooni ja Leedus sel aastal keskeltläbi 4000 krooni. Arvestada tuleb ka seda, et nii Lätis kui Leedus on sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta tunduvalt väiksem kui Eestis, aga ka maksukogumine ise on Lätis ja Leedus nõrgemal järjel.
    Tähtsamad veel kui prioriteedid, on riigieelarve tulude ja kulude tasakaal -- see, et tuludepool täidetaks. Samuti ei tohiks riigieelarve koostamisel püstitada liiga kõrgeid inflatsiooniootusi, seega genereerida ise inflatsiooni. Mismoodi saaks valitsus oma haldusalas veel inflatsiooniga võidelda kui mitte eelarve kaudu. (Tugeva krooni hoidmine jääks Eesti Panga põhiülesandeks.)
    Näiteks ka Läti loodab järgmiseks aastaks võtta vastu puudujäägita eelarve 544 miljonit latti. Ent selle aasta esimesel poolaastal oli Läti riigieelarve defitsiit ca 24 miljonit latti. IMFi ettekirjutuse järgi ei tohi puudujääk ületada 25 miljonit latti. Leedu eelarve tuleb järgmisel aastal ilmselt siiski puudujäägiga.
    Summa summarum on väiksemahulisel tasakaalus eelarvel mitu hindamatut, tulevikku suunatud plussi: taltsutab inflatsiooni, vähendab riigi osa majanduses, vähendab üldist maksukoormust, mis omakorda aitab kaasa ettevõtluse arengule. Ja prioriteedid võiks üldse välja jätta -- sektorid, mis eelarvest raha saavad, on riigi seisukohast niigi vajalikud.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jamie Dimon: Erasektori laenuturul võib ees oodata tõeline põrgu
Jamie Dimon, JPMorgan Chase & Co. tegevjuht, teatas, et ootab erasektori laenude turul probleemide ilmnemist ja hoiatas, et sellest “võib tulla tõeline põrgu.”
Jamie Dimon, JPMorgan Chase & Co. tegevjuht, teatas, et ootab erasektori laenude turul probleemide ilmnemist ja hoiatas, et sellest “võib tulla tõeline põrgu.”
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.