Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valmis kahe suurettevõtte erastamiskava
Eesti Energia müügile erakätesse eelneb ettevõtte ümberkujundamine aktsiaseltsiks, tütarettevõtete loomine ja kontserni ühinemine. Erastamise eeltingimus on energiaseaduse toimima hakkamine. Erastamiskava kohaselt erastatakse Eesti Energia kahe aasta jooksul.
Eesti Põlevkivi erastamisel arvestatakse põlevkivi põhitarbijate erastamisprotsessi, et sealsed uued omanikud võiksid erastamisel osaleda. «Seega võiks Eesti Põlevkivi erastamise juurde jõuda mitte järgmisel aastal, nagu algselt plaaniti, vaid 1998. aastal,» rääkis majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg.
Erastamiskava kohaselt müüakse maha kontserni Eesti Põlevkivi riigi käes olevad aktsiad. Hamburg ei välistanud samas, et mõni põlevkivikaevandus müüakse kontsernist eraldi.
«Üks alternatiiv on mõne ettevõtte juurde kaevanduse kinnistamine,» rääkis Hamburg. «See ei ole küll erastamiskavasse sisse kirjutatud, kuid ma arvan, et see ei ole päris võimatu.»
«Jaotusvõrkude ja elektrijaamade enamusaktsiad müüakse strateegilisele investorile ja vähemusaktsiad lähevad avaliku enampakkumise teel müüki või munitsipaliseeritakse,» ütles Hamburg. Riigil peaks kaduma kontroll elektri tootmise üle järgmise aasta lõpuks, jaotusvõrkude osas 1. juuliks 1998.
Energiaseaduse eelnõu järgi peaks põlevkivi ja elektri hind muutuma vabaks 1999. aastal. Energiaturu inspektsioon kontrolliks vaid ettevõtete majandustulemusi.
Elektri tarbijad on avaldanud kartust, et erastamine ja hindade vabaks laskmine toob kaasa elektri hinna tõusu. Arvi Hamburgi sõnul põhjustab hinnatõusu kulutuste kasv. «Otseselt erastamine kui protsess kindlasti hinda ei tõsta,» kinnitas ta.
«Erastamine pole eesmärk omaette nii Eesti Energia kui Eesti Põlevkivi puhul,» lausus Hamburg. «Meile on vaja tarbijatele suunatud teenindusfirmat.»