• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) võib 1997. a investeerida Ühispanga aktsiakapitali, ütles EBRD esindaja Eestis Andre Küüsvek.
    Küüsveki sõnul toetab EBRD Eesti pankade konsolideerimist, kuna see tõstab konkurentsi. Ei saa välistada, et EBRD tuleval aastal Ühispanka investeerib, lausus ta.
    Küüsvek ütles Põhja-Eesti Panga ja Ühispanga võimaliku ühinemise kohta kommentaariks, et tuleks veel üks tugev pank, mis oleks Hansapanga ning Hoiupanga konkurent. Ta selgitas, et EBRD ei investeeri Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali, kuna 10miljonine tehing on EBRD jaoks liiga väike.BNS
    Põhja-Eesti Panga tegevjuhtkonna seisukohalt peaks pank jätkama sel aastal iseseisvalt, ütles panga juhatuse aseesimees Jaan Tamm.
    Tamme sõnul on omanikud PEPi liitumist Ühispangaga mitu korda arutanud. Ta lisas, et lõplik liitumisotsus sõltub omanikest.
    Tamm ütles, et Ühispank on ainult üks kolmest PEPi aktsionärist ning väikseim aktsionär ja seetõttu ei saa ta üksi panga saatust otsustada.
    Tamme teada on Ühispangal Põhja-Eesti Panga aktsiate eelisostuõigus, mis saadi vastavalt Eesti Panga ja Ühispanga möödunud aastal sõlmitud lepingule. Kui Eesti Pank tahab oma aktsiad ära müüa, siis Ühispank saab aktsiaid ostes kasutada eelisostuõigust, märkis ta. Tamm märkis, et aktsiakapitali võib suurendada EBRD või Swedfund. BNS
    Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu teeb valitsusele ettepaneku erastada kõik viis suurt infrastruktuuriettevõtet erastamisseaduse alusel.
    Nõukogu kinnitas kolmapäeval nende infrastuktuuriettevõtete nimekirja, mis erastatakse erastamisseaduse ja -kavade põhjal.
    EEA nõukogu esimees Andres Lipstok ütles, et nõukogu kinnitas nimekirja Eesti Põlevkivi ja selle tütarettevõtete aktsiad, RE Tallinna Sadam baasil moodustatava aktsiaseltsi aktsiad, äriühinguks ümberkujundatavate Eesti Raudtee, Eesti Telekomi ja Eesti Energia aktsiad või osad ning valvekoondise baasil moodustatava äriühingu aktsiad või osad. Lipstok ütles, et Tallinna Sadama ja Eesti Telekomi erastamist erastamisseaduse alusel pole heaks kiitnud teede- ja sideministeerium, kes on need ettevõtted esitanud strateegiliste nimekirjas ning otsuse nende võimaliku erastamise suhtes langetab valitsus. BNS
    Hansapank müüb tänavu pangale kuuluva jalatsitootja ASi Kommunaar aktsiad, ütles Hansapanga juhatuse liige Indrek Neivelt.
    Neivelti sõnul on Hansapangal ettevõtte potentsiaalne ostja, kelle nime pank avaldab pärast ostu-müügilepingule alla kirjutamist.
    Hansapank peab Kommunaari aktsiate müügiks saama nõusoleku erastamisagentuurilt. Nõusolek ettevõte müüa on lepingu kohaselt vajalik kolme aasta jooksul pärast ettevõtte omandamist.
    Neivelti sõnul on ainuke erastamisagentuuriga lahendamisel olev küsimus veel riigivõlgades. BNS
    Eesti Pank loobus Hoiupanga aktsiate märkimisest, lähtudes keskpanganduse headest tavadest, ütles finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid.
    Laid selgitas, et Eesti Pank võinuks aktsiate märkimise eelisõiguse müüa, kuid headest keskpanganduse tavadest lähtudes ta seda ei teinud.
    Arvestades Hoiupanga aktsia praegust börsihinda, võinuks Eesti Pank uute aktsiate omandamisel nende müügiga teenida üle 3,5 mln krooni.
    «Normaalses ühiskonnas keskpank aktsiaturul ei opereeri,» kinnitas Laid. «Erakordne olnuks juhtum, kui me oleksime aktsiaid märkinud.» BNS
    EEA nõus Kiviteri viivised kustutama
    Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu otsustas kolmapäeval teha valitsusele ettepaneku kustutada RASi Kiviter maksuvõla viivised summas 27 miljonit krooni.
    EEA nõukogu esimees Andres Lipstok ütles, et Kiviteri viivised tekkisid turu-, käibe- ja sotsiaalmaksu võlgadest 1992. aastal.
    Maksuvõlad on Kiviter tasunud varem. Lipstok lisas, et viiviste kustutamine on seotud erastamisega, kuna viivised vähendaksid erastamisel ettevõtte väärtust.
    Maksuameti peadirektor ja EEA nõukogu liige Kalev Järvelill ütles viiviste kustutamist kommenteerides, et see on erandlik ja tema isiklikult jäi küsimuse otsustamisel erapooletuks.
    Järvelill märkis, et ilmselt tuleb kõne alla ka teise Ida-Virumaa suurettevõtte, Silmeti viiviste kustutamine. BNS
    Eesti tööstustoodangu müük suurenes tänavu üheksa kuuga 0,6 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
    Statistikaameti andmetel müüsid Eesti ettevõtted 9 kuuga 18,4 mld krooni eest tööstustoodangut. Septembris müüsid ettevõtted 2,3 mld krooni eest tööstustoodangut.
    Tööstusliku iseloomuga teenuste eest said ettevõtted teenustasu 0,6 miljardit krooni ehk 3,2 protsenti selle aasta üheksa kuu tööstustoodangu müügist. Riigi- ja munitsipaalettevõtted müüsid 9 kuuga tööstustoodangut 5,3 mld krooni eest. See on 28,6 protsenti kogu müügist. BNS
    Skandinaavia ja Eesti lennundusametnikud loodavad lennufirmade SAS ja Estonian Air tüli Kopenhaageni liini pärast lahendada enne 8. novembrit.
    «Kompromiss tuleb leida,» ütles lennuameti välissuhete ja infoosakonna spetsialist Margit Adorf. Tema sõnul näitavad kõik märgid, et lennufirmad jõuavad kokkuleppele. «Kui kokkulepet ei saavutata, jätkatakse lahenduse otsimist riiklikul tasandil,» märkis Adorf.
    Kompromissini loodab lennuamet jõuda 15. novembriks. Seni lendavad nii SASi kui Estonian Airi lennukid osaliselt heaks kiidetud sõidugraafikute alusel. BNS
    Alates novembrist on Hoiupanga Lääne regiooni direktor Kuldar Leis, kes seni töötas Hoiupanga Lõuna regiooni asedirektori ametikohal. Endine panga Lääne regiooni direktor Harri Õunapuu asus juhtima Hoiupanga erastatud Eesti Kindlustuse Lääne regiooni.
    Hoiupank vahetas ka oma Pärnu linnakontori juhi. Heldur Sassi asemel on panga direktor Pärnus nüüd Marika Priske, kes varem töötas Pärnu linnakontori laenuosakonna juhataja ametikohal.
    «Hoiupank kasutab oma personalipoliitikas kuni tippjuhtkonnani välja rotatsiooni,» kommenteeris kaadrimuutusi panga administratiivdirektor Aimar Jugaste. ÄP
    Täna avatakse Jõhvis järjekordne Virumaa ettevõtlusmess, kuhu on registreerunud üle 80 firma ning mille eelarve ulatub 700 000 kroonini. Samas avatakse ka Eesti väikestele toiduainetootjatele-töötlejatele suunatud Briti oskusteabe fondi rahastatud koolitusprojekt Farm Shop.
    Virumaa ettevõtluskeskuse tegevdirektori Raino Erlichi sõnul korraldatakse ettevõtlusmessi juba teist aastat ning see hõlmab kõiki tegevusvalkondi.
    Paralleelselt messiga tegevust alustavasse koolitusprogrammi Farm Shop on kaasatud väikeettevõtted, nt AS Karksi, AS Timber, Põltsamaa piimaühistu, AS Võru Juust jpt. Kaheaastase turundusalase koolitusprojekti raames saavad väiketööstused tasuta koolitust ja stazheerimisvõimalusi Iiri-, Inglis- ja Shotimaal. ÄP
    30. oktoobri Äripäeva repliigis «Politsei näitab halba eeskuju» (lk 31) süüdistatakse Tallinna politseijuhte korruptsioonis. Kuna ükski Rootsis jälitussüsteemidega tutvumas käinud kolmest politseitöötajast ei kuulu Tallinna politseijuhtkonda, ei saa politseijuhte süüdistada korruptsioonis ja seaduste mittetäitmises. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.