• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soovitav majanduskasv 5% aastas

    Küsimustele vastab rahandusminister Mart Opmann

    Kaks nädalat on Eestis olnud rahvusvahelise valuutafondi IMF missioon. Kas IMFi missioon tuli siia kevadel prognoositust oluliselt väiksema Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu tõttu?
    See ei vasta kindlasti tõele. Missioonid on memorandumi kehtimise ajal käinud korduvalt Eestis.
    Muidugi nad samal ajal tutvuvad ka olukorraga ja neil võib tekkida uusi mõtteid, mis võib-olla kirjutatakse sisse järgmisse memorandumisse. Vähemalt peaminister suhtub sellesse heatahtlikult, et Eesti võiks jätkata IMFiga veel vähemalt ühe aasta.
    Millised olid IMFi hinnangud Eestile?
    Eesti on olnud valuutafondile kohati katselapp, aga igal juhul väga edukas katselapp.
    Nüüd on juba ka Eesti Panga SKP prognoos järgmiseks aastaks kuni 5 protsenti, valitsuses oleme lähtunud siiski umbes 3,2protsendilisest kasvust aastas. Eestile võiks olla soovitav tase 5--7 protsenti, mille saavutamist hakkame lähiajal ka valitsuses arutama.
    Fakt on see, et järgmiseks aastaks on kavandatud ekspordimahu kasv 10 protsenti, impordi kasv 6 protsenti. Juba seeläbi ei peaks jooksva konto defitsiit nii järsult kasvama, nagu ta siiamaani on teinud.
    Millele te üleeilses vestluses IMFi esindajatega veel keskendusite?
    Keskne teema oli üldvalitsuse defitsiit, mille hulgas on keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste, sotsiaalfondi defitsiit, samuti metsakapital ja keskkonnafond, ehk kokkuvõttes see, millest koosnevad riigi tulud.
    Memorandumis on kokku lepitud, et selle aasta üldvalitsuse defitsiit ei ületa 720 miljonit krooni ja järgmise aasta oma 330 miljonit krooni. Küll aga pean ütlema, et pool protsenti SKPst järgmisel aastal ehk 330 miljonit krooni on üsna karm.
    Eesti-sarnase transiitmaa puhul on kuldreegel, et jooksvaid kulutusi finantseeritakse jooksvatest tuludest. Küll ei hõlma see investeeringuid. Arvestama peab ka välislaene, mille tagasimaksmise kohustus lasub keskvalitsusel ja mis kuuluvad tagasimaksmisele riigieelarvest. Ent Eesti valitsus tervikuna on käitunud laenuturul väga konservatiivselt.
    Olen optimistlikult häälestatud, et keskvalitsuse osas meil defitsiiti ei teki ka rahvusvahelise metoodika järgi.
    Kas julgete seda väita ka kohalike omavalitsuste kohta?
    Õnneks on ka kohalikud omavalitsused suhteliselt konservatiivselt käitunud. Valuutafond on tundnud muret Tallinna linna 480 miljoni krooni suuruse Nomura võlakirjade emissiooni pärast, mis 80 protsendi ulatuses põhjustabki kohalike omavalitsuste arvestuslikku eelarvedefitsiiti.
    Kohalike omavalitsuste laenude piiramise seadus pidi riigikogus olema juba 15. septembril. Miks ta pole sinna jõudnud?
    Täitsime tähtajaliselt ära ühe tingimuse, selle, mis puudutas riigi kohustuste mitteedasiminekut laenudele, mis pole riigiga kooskõlastatud. Aga mis puudutab kohalike omavalitsuste töökorralduse seaduse eelnõu ning linna- ja vallaeelarve seadust, siis esimesel ringil nad ministeeriumitest kooskõlastusi ei saanud. Küll aga leppisime kokku, et järgmisel nädalal kohtun justiits- ja peaministriga ja räägime need küsimused läbi.
    IMFi memorandumis on kirjas, et inflatsioon Eestis kujuneb sellel aastal alla 25 protsendi. Milline on teie prognoos praegu?
    Pean tunnistama, et olen tunduvalt optimistlikum. Üheksa kuuga on tarbijahinna indeks kasvanud 14%. Oletame, et oktoobris kasvas ta 1,3 protsenti, siis kasvab tarbijahinna indeks aasta lõpuni veel 3 protsenti.
    Kui nüüd rehkendamistehe teha, siis inflatsioon peaks jääma 20% piiridesse.
    IMF on välja öelnud, et järgmisel aastal on oodata 24% inflatsiooni, rahandusministeerium arvestas eelarve koostamisel 17%. Kuidas kommenteerite?
    Eeldati, et kohalikud omavalitsused oleks justkui kinni pidanud kommunaalhindade tõusu. Minule on väitnud kohalike omavalitsuste liitude liidrid vastupidi -- see tõus tehti juba ära selle aasta suvel. Ta on meil juba sees, nii et pigem võiks inflatsioon olla väiksem.
    Ma ei tea täna ühtki kaalukat põhjust, et taganeda 17,6% tarbijahinnakasvust, mille me oleme välja öelnud.
    Memorandumis on kirjas ka, et 1997. aastal on valitsuse ülddefitsiit 320 mln krooni ehk pool protsenti SKPst. Kas lubadust on võimalik täita, kui arvestada, et kaitseministeerium taotleb 100 mln dollarilist laenu?
    Kui võtta laen, kus esimesel viiel aastal makstakse tagasi ainult intresse ja kuuendast aastast põhiosa ja kui see laen on üle 15aastase pikkusega, siis lähtudes laenude arvelevõtmise rahvusvahelisest metoodikast, ei takista see lubadust täitmast.
    Eelarve on pingeline, samas käivad läbirääkimised ametiühingutega, kes taotlevad muu hulgas miinimumpalgaks 1200 krooni. Kas siin ei teki vastuolu?
    Kõik sõltub sellest, kas tõstetakse vahendeid ümber või tuleb leida täiendavaid vahendeid.
    Ma ei näe täna, kui poolteise aasta jooksul on miinimumpalka tõstetud enam, kui on olnud inflatsiooni kasv, põhjust viia miinimumpalk 680 kroonilt 1200 kroonile.
    Kui teeksime nii, et palga alamastme määra viiksime 1200 kroonile, siis tegelikkuses juhtub see, et me tihendame 10--15 alumist palgaastet ja praktiliselt tekitame sotsialismi, vabandust väljenduse eest.
    Või siis loome olukorra, et eelarvelised asutused võtavad koristajad kolmandiku kohaga tööle, sest pole võimelised rohkem maksma.
    Kuigi IMFi memorandum näeb ette maksuvabastused likvideerida, kuidas põhjendate koonderakonna esitatud eelnõu, millega maksustatakse põllumajandussaadused ja kemikaalid nullkäibemaksumääraga?
    Selle rakendamiseks me täna valmis ei ole. Eelnõu riigikokku saatmise põhjus oli teine. Me võiks sama hästi teha ettepaneku 1998. aastal üksikisiku tulumaks ära kaotada ja ma usun, et me võidaksime poliitiliselt iga kodaniku hulgas suurema toetuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.