Väikesed turud hääbuvad

Turgude liidu tegevusel on kaks põhilist suunda -- aidata turgudel vastu pidada konkurentsisõjas jaekaubandusega ja likvideerida igapäevaseid pretensioone.

Juba praegu, mil turgude liit on tegutsenud vaid paar nädalat, on meile laekunud väga palju pretensioone hinna- ja konkurentsiametilt, majanduspolitseilt ja ka tavainimestelt. Meie liit ei ole võtnud eesmärgiks olla karistava organi funktsioonis nagu näiteks konkurentsiamet, meie ei hakka kellelegi trahve tegema.

Vesteldes turgude omanike ja haldajatega selgub tihtipeale, et neil on küll olemas raha, aga nad ei oska leida lahendusi oma igapäevastele probleemidele. Koos saavad liidu liikmed leida optimaalseid lahendusi ja kaitsta end ka turgude suhtes sõjakalt meelestatud organisatsioonide eest.

Lähemal ajal on meil kavas välja töötada turgude arengukontseptsioon, mis määrab kindlaks turgude väljanägemise. Muutma peab väljanägemist eelkõige sellepärast, et praegusel kombel putkakaubandusega jätkates surevad turud varem või hiljem välja.

Juurde võiks turgusid küll tekkida, kuid mitte selliseid, nagu näiteks Lasnamäel. Ostjatest kindlasti puudu ei tuleks.

Lähemal ajal tekib kindlasti uusi turge, kuid teiseltpoolt -- mõned «keti nõrgemad lülid» surevad välja. Uued tekkivad turud hakkavad aga veelgi suuremat konkurentsi pakkuma jaekaubandusele ning ilmselt saab siis enam hoogu ka jaekaubanduse ja turgude vaheline konkurentsisõda.

Konkurents läheb iga päevaga tihedamaks. Juba hakkab kujunema olukord, kus kauplused on justkui mingi kõrgema elanikkonnakihi jaoks ja turgudel on oma kindel ostjaskond. Samas ma ei nimetaks turgude klientuuri lumpeniks.

On täiesti arusaadav, et kauplustes on kõik rohkem või vähem kallim kui turgudel. Neil on ju vaja maksta kõrgeid rente. Turud saavad kasumit eelkõige läbimüügist.

Kvaliteedi suhtes võib pretensioone esitada nii kõige kallimatele kauplustele kui ka turgudele. Seega ei pea päriselt paika väide, nagu oleks turg üks mustuse pesa ja koht, kust korralik inimene endale naljalt midagi ei osta.

Mida ja millistes tingimustes kuskil müüakse, sõltub eelkõige asutuse juhtkonnast ja omanikest.

Olles ise Tallinna kõige väiksema turu omanik, võin ma kindlalt öelda, et kerge neil ei ole. Väikeste turgude häda on selles, et meile on peale pandud täpselt samad tingimused mis suurematelegi. Peab olema arst, koristaja, valve -- kuskilt ei tehta hinnaalandust. Väiksele turule on aga iga töötaja ülalpidamine koormav, kuna käive ja sissetulekud on väiksed.

Paratamatult surevad väiksed turud tulevikus välja. Mina olen selleks valmistunud, et aasta või kahe pärast tuleb mul oma pood kinni panna.

Ega ma ise eriti meelsasti turul ei käi, aga päris kindlasti võib öelda, et kõige kehvemas seisus on keskturg ja Jaama turg.

Jaama turu haldaja ei suvatse korda teha turu hooneid ja kavatseb need hoopis kinni panna. Rentnikud on küll nõus hooned oma rahaga ära remontima, turu haldaja aga ei võta rentnikke jutule. Oma osa selles loos mängib ka tarbijakaitse, kes omakorda tahab turgu kinni panna.

Ka Kadaka turul pole kord eriti kiita, kuid seal on omanikuga võimalik rääkida ja ka lahendusi leida.

Kindlasti oleksid turud paremas seisukorras, kui nende tulevik poleks nii ähmane. Mitmed turuomanikud ei julge praegu oma valdusse investeerida, sest võib-olla võtab valitsus homme vastu turgude kaotamise otsuse.

Maksupettused on probleem, kuid mitte nii suur, kui ajakirjanduses ilmunu põhjal arvatakse. Mina väidaksin isegi vastupidist -- põhiline osa maksupettustest, eelkõige salaviina müük toimub ju ikkagi kauplustes. Loomulikult ei eita ma turgudel toimuvate maksupettuste olemasolu, aga kindlasti pole neid rohkem kui mujal kaubandusasutustes.

Turgudel on pettuste vastu kergem võidelda, kuna turgude haldajad ja omanikud ei ole petmistest huvitatud, sest nemad sellest asjast mingit kasu ei saa.

Kindlasti hakkame õige pea korraldame turumüüjatele keeltekursusi, sest turul peab ikkagi iga eestlane hakkama saama eesti keelega, mitte purssima vene või soome keelt.

Turgude liit ei maksa müüjatele kinni kursusi, vaid organiseerib õpetajad ja ruumid. Kursuste eest maksavad turgudel kauplevad firmad.

Kauplemisload saavad ainult need firmad, kelle müüjad valdavad eesti keelt, vastasel juhul kauplemisluba tühistatakse.

Arvamusi on vastakaid. Mina ei saa kindlalt väita ei üht ega teist. Küll aga on juba käidud raha nõudmas turgude liidu käest.

Lükkaksin ümber Nõmme turu omaniku Mati Kebina väite, nagu oleksid ainult tema juhitavad turud -- Nõmme ja keskturg -- katusest vabad. Minu kõrvu on aga jõudnud kuuldused, et keskturul müüjatelt teatud rahasummasid võetakse.

Selge on see, et turg üksi ega ka turgude liit katusepakkujate vastu ei saa. Maffiaga võitlemiseks tuleb pöörduda ikkagi vastavate jõustruktuuride poole.

Nii kõrge hinna maksmine võib saada keskturule saatuslikuks.

Pakutavad investeeringud võivad osutuda reaalseteks siis, kui sinna ehitatakse klaasist kõrghooned ja ärihotellid. Turu arengusse 125 miljonit krooni investeerida on küll täiesti mõttetu ja mulle mõistetamatu samm.

Mina kui ärimees ei maksaks selle turu eest kolme miljonitki.

Ei saa öelda, et kellelgi just halvasti läheks. Talvel jääb nende tegevus küll väheke soiku, kuid suvel tehakse kõik jälle tasa. Väikelinnades on turgudel ka tunduvalt väiksem maksukoormus, samuti pole neil Stockmanni või Maksimarketi suurusi konkurente.