Riiklike investeeringute programm kujutab endast vaid remondikava

Riiklike investeeringute programmi (RIP) nimekirja võetud pooleliolevate objektide lõpetamiseks on alates järgmisest aastast vaja seitse miljardit krooni, millest 4,9 miljardit peaks tulema riigieelarvest ja 2,1 miljardit välislaenudest või -abist. Lähtudes RIPi reaalsetest mahtudest, kuluks, juhul kui uusi projekte ei alustata, pooleliolevate projektide lõpuleviimiseks 3--4 aastat.

Peaministri majandusnõunik Hardo Pajula leiab, et RIPil on investeeringutega väga vähe pistmist. «See on lihtsalt üks lisavõimalus jooksvate kulutuste katmiseks,» kommenteeris ta.

«Sõna «investeeringud» kasutatakse mitmes tähenduses -- ühte moodi kasutavad seda ökonomistid, teistpidi rahvas ja poliitikud,» rääkis peaministri majandusnõunik Heido Vitsur.

«Eesti RIP on tegelikult riigieelarvest tehtud ehituste, soetuste ja remontide programm,» lisas ta. «Kui me räägime investeeringutest, siis selle sõna klassikalises tähenduses on seal investeeringuid suhteliselt vähe.» Tõelised investeeringud võiksid olla vaid piiri-, tolli- ja maksusüsteemi, raudtee, maanteede, puhta vee ja kanalisatsiooni renoveerimiseks, ümberehituseks või rajamiseks eraldatav raha, leidis Vitsur.

RIPi koostajate sõnul on ehitus- ja remonditööde eraldi väljatoomine vajalik seetõttu, et riik ei suuda ühe aastaga oma kõiki ehitisi lõpetada.

«Meie sisemajanduse koguprodukti juures suurejoonelist ehitus- ja investeerimisprogrammi pole võimalik alustada, enne tuleb ära teha see, mis meile kaela kukub,» kommenteeris Vitsur.

Eelmisel aastal analüüsisid majandusministeeriumi tellimusel RIPi majandusteadlased, kes tegid programmi maatasa. Sisulised investeeringud lisaväärtuse tootmisse ning majanduse-, infrastruktuuri ja ekspordi arengusse riiklike investeeringute programmis peaaegu puuduvad.

Majandusekspert Jaak Leiman leiab, et aastaga pole RIPis sisuliselt midagi muutunud. «Olen samal seisukohal kui eelmisel aastal,» kinnitas Leiman. «See nn programm oleks õigem kavaks nimetada.»

Riik peaks rohkem igasugu innovatsioonifonde toetama, mis on aga omapäi jäetud, lisas Leiman. «Praeguste pingeliste eelarvete juures, mis on tingitud riigi ülesehitamise suurtest kuludest, ei tohiks nii vabalt raha igasugu remontidele eraldada,» lausus ta.

Üks võimalus riigieelarve ja RIPi kulutuste vähendamiseks on Leimani hinnangul riigikontrolli aktidega arvestamine. «Riigikontrolli sadakond inimest teevad tööd, millega keegi ei arvesta. Võiks siis vähemalt riigieelarve kaudu seaduste vastu eksijaid karistada või lasku riigikontrolli töötajad lahti, kui nende tööd vaja ei ole,» leidis Leiman.