Enamik arvutifirmadest peab ennast hea tasemega teenindusettevõteteks. Kuid küsitav on, kas pakutav teenus pakub alati kliendi probleemidele lahendust või on pelgalt aktiivse müügitöö kattevarjuks.
Ostes endale arvuti, saame tavaliselt müüja käest ka garantii. Kes annab aasta, kes kolm, kes mängib nende kahe variandi vahepeal.
Reeglina kirjutatakse garantiitingimustesse nn reageerimisaeg. Siit tulenebki esimene «teenus». Paljud firmad väidavad, et klient peab sõlmima eraldi lepingu ning maksma lisa selleks, et rikke puhul teda «reageerimisaja» jooksul teenindataks.
Küsimusele, kas garantii ei tagagi remonti, vastatakse tavaliselt, et lepinguga kliente teenindatakse eelisjärjekorras, ülejäänuid siis, kui aega üle jääb.
Asja üle juureldes peab tõdema, et oma arvuti garantii tuleb kaks korda kinni maksta -- üks kord toote hinna sees, teine kord hoolduslepinguga.
Lähemal uurimisel selgub veel tõsiasi, et ükski firma ei garanteeri arvuti kordategemist mingi aja jooksul. «Reageerimisaja» jooksul lihtsalt saabub firma esindaja klienti lohutama ning olukorraga tutvuma.
Kuna tagavaraosad tuleb alles tellida ning emafirma laod on kaugel, seal on järjekorrad ja alati ei suudeta esimese korraga öelda, mis arvutil viga on, võib remont lõpuks venida isegi rohkem kui mitu nädalat.
Kliendi investeering seisab ning tekitab ilmselget majanduslikku kahju, teenindaja aga probleeme ei lahenda.
Nii tulebki odavam soetada paar varuarvutit ning hoida neid kuumas reservis.
Oleks üsna imelik, kui ehitusfirma küsiks kliendi käest lisatasu, et garantiiajal müüride kokkuvarisemist oodata, või kui autot ostes tuleks iga kuu maksta kopsakas summa remondimehele, kes teid, mutrivõti käes, ootaks.
Kutsun üles kõiki arvutiostjaid hoolega jälgima, mida teile müüakse ja kas teenus on vajalik või tehakse seda ainult teenuse enda pärast.
- hoidke reservis varuarvuti(d)
- fikseerige hoolduslepingus mitte reageerimis-, vaid kliendi probleemi lahendamise aeg
- nõudke hooldusfirmast asendusarvuti
- et hooldusfirma organiseeriks tööseisakust tingitud tegemata töö laabumise
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele