Ka tollil on vahel vaja mätta otsast alla vaadata

Eestis on palju ametkondi, kus maksumaksja rahaga tööle palgatud ametnikud kipuvad ennast ülimuslikuks tunnistama, kuulutades, et nemad teavad ise kõige paremini, mida riik ja selle kodanikud kõige rohkem vajavad. Üks taoline institutsioon on tolliamet, kus tihtipeale mängitakse solvunut, kui keegi õigustatult selle vigadele osutab või tollitöö tõhustamiseks avalikku diskussiooni püüab alustada.

Kui Äripäev oktoobri lõpul kirjutas Läti näitel alternatiividest, kuidas tollitööd on võimalik erafirma abiga efektiivsemalt korraldada, muutusid mõned kõrgemal positsioonil paiknevad ametnikud väga närviliseks. Asi kulmineerus argpükslikult anonüümse faksiga, kus väljendati arvamust, et avaldatud artikli näol on tegemist tellimustööga. Ilmne näide sellest, kuidas oma süütunnet kohese vastureaktsiooniga maha suruda.

Riigile ja maksumaksjatele ei lähe tegelikult korda, milliste isiklike emotsioonidega tolliametnik parasjagu kimpus on. Riigile on vaja tulemust, eelarve normaalset täitumist, millega praegu läbi häda kampaania korras toime tullakse. Meenutagem siinkohal aasta esimesel poolel tekkinud olukorda, kus kütuseaktsiisi laekumine langes nii madalale, et valitsus oli sunnitud kibekiiresti tolliga tegelema hakkama.

Avalik saladus on, et mitte just kõige väiksem osa süüd maksude alalaekumises lasub korrumpeerunud tolliametnikel. Võtame või asjaolu, et kütuseturul palju pahandust tekitanud riiulifirma AS Parevek sai tollilt eeldeklareerimise õiguse, samal ajal kui suurtel ja tuntud kütusefirmadel seda polnud.

Natuke räägivad enda eest ka arvud. Tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valmi andmetel on käesoleva aasta üheksa kuuga karistatud 82 tollitöötajat, kellest 38 suhtes on algatatud kriminaalasi.

Toimetus on kaugel seisu kohast, et toll peab ainult ise oma probleemidega toime tulema. Riik tahab tollilt palju saada, kuid vastu annab liiga vähe. Investeeringud tolli on väikesed. Näiteks 1997. aasta riigieelarve projektis nähakse ette tolliametile infosüsteemide arendamiseks 3,6 miljonit krooni. Esmapilgul kaunis suur summa, kuid tegelikult nõuab kaasaegse infotehnoloogia rakendamine palju enamat.

Tolliametnike palgad on liiga madalad, vaatamata sellele, et need on tolliameti peadirektori Rein Talviku sõnul jõudnud Eesti keskmisele 3000kroonisele tasemele. Tollitöötajate motiveerimiseks ja võimaliku korruptsiooni ärahoidmiseks tuleks maksumaksjale odavam maksta rohkem palka, kui lugeda kokku laekumata jäänud makse.

Seni, kuni leidub vajakajäämisi tolli töös ja riigis lokkab salakaubandus, on vajalik arutada, mis oleks Eesti jaoks parim lahendus. Kas targem on rakendada senist tollisüsteemi, osta tolliteenust mõnelt välismaiselt erafirmalt või tuleb kõne alla nende kahe variandi sümbioos.

Nii nagu majandusareng ei ole mõeldav ilma teisitimõtlemiseta, ei saa ka toll üksnes enesekeskselt tegutseda ja teiste riikide kogemust eirata. Õppida on igalt poolt, olgu siis tegemist kas või Mosambiigi või Lätiga.