6. november 1996
Jaga lugu:

WWWga saab rikkaks

Võib elavalt ette kujutada, kuidas hallipäine Meri koduses Kadriorus arvuti taga, huuled torus, WWW kaudu Gates'iga suhtleb. See on naljakas pilt, ent võimatuna tundunud ülesanne saab täidetud. Isegi siis, kui Gates'i ennast parasjagu kohal pole. Tuhanded kilomeetrid, mis Gates'i presidendist lahutavad, muutuvad virtuaalses WWW keskkonnas ühe hetkega olematuks.

«Pean WWWd väga perspektiivikaks,» põhjendab 33aastane ASi Meediamaa juht Toomas Mölder oma loobumist bensiiniärimehe karjäärist kolm aastat tagasi. WWW ja Meediamaa arengut ilmestab firma avar büroo Tondil endise sõjalise otstarbega elektroonikatehase hoones. Praegu on sinna peale Eesti WWW-värki juhtiva Meediamaa koondunud arvutivabrik Microlink, reklaamiagentuur Kontuurdisain ja hulk teisi firmasid, kus raha teenimiseks on rakendatud inimaju ja arvuti koostööd.

«Praegu mõtleb enamik meedia- ja reklaamifirmasid sellele, kuidas teha head WWW-reklaami,» rääkis interaktiivse WWW-väljaande Hotwired juht Brock Meeks kolm kuud tagasi Washingtonis. «Seni pole veel keegi sellega korralikult hakkama saanud.»

Võib vaid arvata, mida tähendab WWW-reklaam. Lähteandmed on paljulubavad: 30 miljoni kliendiga kiiresti kasvav, haritud ja maksujõuline turg üle maailma, millega on võimalik valguskiirusel ühendust võtta.

Pole siis ime, et USA rahamehed eesotsas Bill Gates'iga sellesse valdkonda lootusrikkalt miljoneid dollareid pumpavad. Asjatundjad ennustavad, et niipea kui keegi mõtleb välja, kuidas head ja kiiret WWW-reklaami teha, vallandab see ülemaailmse tormijooksu.

Eestis, kus veel kolm-neli aastat tagasi vaadati personaalarvutit kui imeasja, on Internetti liitunud arvutite arv lähenemas 8000-le. Kasutajaid on arvatavalt kolm korda rohkem, ligi 24 000, kellest enamik kasutab WWWd.

Mitmete USA meediaekspertide arvates on elektronajalehed muutumas tõsiseks konkurendiks klassikalisele trükiajakirjandusele, kuna WWW kasutajate arv hakkab ületama ajalehtede tellijate arvu.

Postimehe turundusdirektori Toomas Issaku sõnul ei kujuta WWW-väljaanded Eestis trükipressile veel ohtu. Sellele vaatamata on enamik ajalehti end WWW lehekülgedel nähtavaks teinud.

«See on investeering väga kaugesse tulevikku,» ütles Issak vastuseks küsimusele, miks teeb Postimees lisakulutusi WWW-lehekülgede käigushoidmiseks. Samas näeb Issak, et need ajad pole enam kaugel, mil üle maailma leviva Interneti-Postimehe lugemise eest hakatakse raha küsima.

Eesti WWW-värk sündis 1994. aastal. Sel ajal koostas Mölder koos Helsingis elava Jaak Vilo ja Tartus baseeruva haridus- ja teadusvõrgu EENeti töötajatega koondnimekirja asutustest, mis omasid kodulehekülgi rahvusvahelises arvutivõrgus. Üksikud koduleheküljed paar aastat tagasi on tänaseks kasvanud Eesti WWW-Wärgiks, mille lehekülgede arv küünib 80 tuhandeni.

Mis on WWW? Kas see, mida Eestis vebinduseks kutsutakse. Või võimalus suhelda miljonite arvutikasutajatega korraga?

Spetsialistid on öelnud, et arvatavasti on WWW just see, mida iga arvutikasutaja oskab sealt otsida ja leida. Mida haritum ja kogenum see kasutaja on, seda enam suudab WWWst välja pigistada ja seda kasulikum WWW talle on.

Kokkuvõttes on WWW Interneti peamisi kasutusvahendeid, millele annab sel sajandil võrdset otsida. Kui Briti arvutimees Tim Berners-Lee ühes Shveitsi füüsikalaboris 1991. aastal Morse telegraafi idee arendusena oma sõpradele World Wide Webi loomise ideest teada andis, ei lootnud ta arvatavasti kunagi, et sellest kasvab mõne aastaga mitmemiljonilise auditooriumiga ülemaailmne suhtluskeskkond. Enne Berners-Leed olid paljud maailma haritlased unistanud kogu maailma ressursse liitvast teadusvõrgust, ent meeldivat kasulikuga ei suutnud ühendada keegi.

Ka mul oli selle eesmärgi saavutamisel vähe edu, kuni boss lubas laiemalt sellele plaanile keskenduda ja võimsama arvuti osta, räägib Berners-Lee intervjuus Washington Postile.

Väärt ideest haaras kinni USA Illinoisi ülikooli 20aastane üliõpilane Marc Andreessen, kes koos kaasüliõpilastega arendas 1994. aastal välja graafilise WWWs liikumise programmi Mosaic, mis muutis rahvusvahelise arvutivõrgu atraktiivseks imemaaks. Edust rabatud Andreessen arendas programmi edasi tooteni, mida miljonid arvutikasutajad tunnevad Netscape Navigatori nime all.

Netscape'i kapitalimaht on kahe aastaga tõusnud 3,7 miljardi kroonini. Netscape'i käive oli selle aasta septembri lõpus 1,2 miljardit ja puhaskasum 92,4 miljonit krooni.

«Meil on üksiküritajana raske läbi lüüa,» argumenteerib Toomas Mölder vajadust suurema riikliku tähelepanu järele. Üksikute entusiastide käivitatud Eestit reklaamiv projekt Test Site Estonia on paljuski jäänud vaid ürituseks alafinantseerituse tõttu. Ometi on idee hea: reklaamida Eestit välja kui tuleviku multimeediaühiskonna katselaborit, kus saab kiiresti ja väikeste kulutustega kõikvõimalikke asju katsetada.

Mölder paneb vähese tähelepanu vebinduse vastu süüks ebasoodsale üldpildile, mis on kujunenud arvutiga töötavatest inimestest. «Näiteks kõik katsed korraldada kõrgetele riigiametnikele Interneti-alast õppepäeva on lõppenud tulemusteta, kuna neil pole selleks lihtsalt aega olnud,» vangutab Mölder pead. «Näen, et WWW areng on ajalooline võimalus, millest Eesti peaks kinni haarama,» mõtiskleb Mölder, «tänu väiksusele on Eesti kiiresti muutuvas keskkonnas läbilöögivõimelisem.»

Virtuaalsed kaubamajad, messid ja näitused, otsepostitus, teenuste müük, tõlketööd ja netipangad ning -börsid on murdosa võimalustest, mida WWW ettevõtjatele pakub. «Võib-olla üheks WWW vähese arengu põhjuseks Eestis ongi see, et tõsised ärimehed pole seda valdkonda veel avastanud,» leiab Mölder.

30 miljonit jõukat, haritud ja aktiivset arvutikasutajast klienti -- see on ahvatlev võimalus, mis langeb WWW näol sülle kõigile Eestis. Mölderi andmetel tegutseb täna meil umbes 25 Interneti-teenuseid pakkuvat firmat, kellelt on juba tellitud töid välismaale.

Wall Street Journali andmetel saavad ameeriklased oma tänase majanduskasvu kirjutada suures osas just Interneti ja WWW kaudu müüdud ajupotentsiaali arvele. Paljude suurte maailmafirmade ekspansiivne internetistumine annab märku võimalustest, mida see arvutivõrk pakub.

Jaga lugu:
Hetkel kuum