Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bukowskis tunneb huvi balti hõbeda vastu

    Mõni aeg tagasi end Eestis esitlenud Põhja-Euroopa suurim oksjonikoda Bukowskis ei varja oma huvi siin leiduva balti hõbeda vastu. Nende soov ei meeldi aga Eesti kunstigaleriidele.
    Kuidas saab Bukowskis Eesti kunsti tagasi tuua, kui ta ei kavatse oksjoneid siin korraldada, vaid teeb seda Soomes, küsib Hindrekson. «Kui Bukowskis jagaks oma oksjonikogemusi siin, mõistaksin ma nende tegevuse eesmärke paremini,» ütles ta.
    Bukowski Auktioner Ab juhatuse liikme Karl Gustafssoni sõnul on nende soov tuua Eestisse kogemusi ja rahvusvahelisi sidemeid. Idee autori Riitta Rasimuse sõnul ollakse veendunud, et Eesti ühineb tulevikus Euroopa Liiduga ning seoses sellega kaovad tollipiirid.
    Ühinemist oodatakse vaid seetõttu, et viia siit välja viimased kunstiväärtused, on Hindrekson samas kindel.
    Balti hõbe on maailmas tuntud oma hea kunstilise ja tehnilise taseme poolest, on parem soome ja rootsi hõbedast, ütles Bukowskis Oy Ab tegevdirektor Johan Schulman.
    Pedagoogikaülikooli kunstiajaloo professori Kaalu Kirme sõnul pole Eestis väärtuslikku balti hõbedat enam suurtes kogustes. 95% ulatuses on hõbedast esemed muuseumides ja kirikutes ning 5% erakogudes.
    Balti hõbeda kokkuostmine võib tekitada küll liialdatud huvi kirikuvara vastu, kuid otsest kahju Bukowskise tegevuse laienemine kaasa ei too, räägib Kirme. Ükski mainekas oksjonikoda ei võta vastu dokumentatsioonita esemeid. Pigem võib välja tulla peidus olnud väärtuslikke hõbeesemeid, lisab ta.
    Kirme ütlusel peavad Eesti muuseumid ära ostma hinnalisemad hõbeesemed, Eestis on tõelisi haruldusi veel 4--5. Kui nen-de ostuks raha ei leita, on paratamatu, et väärtused liiguvad Eestist välja, lisab ta.
    «Minu käes on üks haruldus, mis maksab 250 000, aga ma ei anna seda Bukowskisele, tema koht on muuseumis,» räägib Hindrekson.
    Hindreksoni väitel ei ole usutavasti ühelegi väljaviidavale hõbeesemele luba võetud. «Kui Eesti piir ei näe kurde ja hindusid, siis väikest hõbetükki ta ammugi tähele ei pane,» räägib ta.
    Kunstivahendaja Georg Poslawski hinnangul on suurimaks probleemiks Eesti ostjaskonna kujundamine, mida peab tegema kodumaiste oksjonite kaudu. Bukowskise huvi on aga kitsapiiriline ning orienteeritus üpris kummaline, lisab ta.
    Esimene korralik kodumaine oksjon toimub juba järgmisel aastal ning siis selguvad kunstiteoste tegelikud hinnad, räägivad Poslawski ja Hindrekson.
    Kui teeme korraliku kataloogi, hinnakirja, anname Eesti turu nõudmisele vastavad hinnad, ülevaate kunstiteose eluloost, siis leiame ka Eestist ostjad, kes oskavad väärtuslikku kunsti hinnata, lausub Poslawski.
    Kunsti ostmiseks ei pea tingimata sõitma Londonisse või Peterburi. Korralik kodumaine oksjon annab võimaluse osta head kunsti ka Eestist.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.