Bukowskis tunneb huvi balti hõbeda vastu

Artikkel

- Uudised
- 7. november 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bukowskis tunneb huvi balti hõbeda vastu
Mõni aeg tagasi end Eestis esitlenud Põhja-Euroopa suurim oksjonikoda Bukowskis ei varja oma huvi siin leiduva balti hõbeda vastu. Nende soov ei meeldi aga Eesti kunstigaleriidele.
Kuidas saab Bukowskis Eesti kunsti tagasi tuua, kui ta ei kavatse oksjoneid siin korraldada, vaid teeb seda Soomes, küsib Hindrekson. «Kui Bukowskis jagaks oma oksjonikogemusi siin, mõistaksin ma nende tegevuse eesmärke paremini,» ütles ta.
Bukowski Auktioner Ab juhatuse liikme Karl Gustafssoni sõnul on nende soov tuua Eestisse kogemusi ja rahvusvahelisi sidemeid. Idee autori Riitta Rasimuse sõnul ollakse veendunud, et Eesti ühineb tulevikus Euroopa Liiduga ning seoses sellega kaovad tollipiirid.
Ühinemist oodatakse vaid seetõttu, et viia siit välja viimased kunstiväärtused, on Hindrekson samas kindel.
Balti hõbe on maailmas tuntud oma hea kunstilise ja tehnilise taseme poolest, on parem soome ja rootsi hõbedast, ütles Bukowskis Oy Ab tegevdirektor Johan Schulman.
Pedagoogikaülikooli kunstiajaloo professori Kaalu Kirme sõnul pole Eestis väärtuslikku balti hõbedat enam suurtes kogustes. 95% ulatuses on hõbedast esemed muuseumides ja kirikutes ning 5% erakogudes.
Balti hõbeda kokkuostmine võib tekitada küll liialdatud huvi kirikuvara vastu, kuid otsest kahju Bukowskise tegevuse laienemine kaasa ei too, räägib Kirme. Ükski mainekas oksjonikoda ei võta vastu dokumentatsioonita esemeid. Pigem võib välja tulla peidus olnud väärtuslikke hõbeesemeid, lisab ta.
Kirme ütlusel peavad Eesti muuseumid ära ostma hinnalisemad hõbeesemed, Eestis on tõelisi haruldusi veel 4--5. Kui nen-de ostuks raha ei leita, on paratamatu, et väärtused liiguvad Eestist välja, lisab ta.
«Minu käes on üks haruldus, mis maksab 250 000, aga ma ei anna seda Bukowskisele, tema koht on muuseumis,» räägib Hindrekson.
Hindreksoni väitel ei ole usutavasti ühelegi väljaviidavale hõbeesemele luba võetud. «Kui Eesti piir ei näe kurde ja hindusid, siis väikest hõbetükki ta ammugi tähele ei pane,» räägib ta.
Kunstivahendaja Georg Poslawski hinnangul on suurimaks probleemiks Eesti ostjaskonna kujundamine, mida peab tegema kodumaiste oksjonite kaudu. Bukowskise huvi on aga kitsapiiriline ning orienteeritus üpris kummaline, lisab ta.
Esimene korralik kodumaine oksjon toimub juba järgmisel aastal ning siis selguvad kunstiteoste tegelikud hinnad, räägivad Poslawski ja Hindrekson.
Kui teeme korraliku kataloogi, hinnakirja, anname Eesti turu nõudmisele vastavad hinnad, ülevaate kunstiteose eluloost, siis leiame ka Eestist ostjad, kes oskavad väärtuslikku kunsti hinnata, lausub Poslawski.
Kunsti ostmiseks ei pea tingimata sõitma Londonisse või Peterburi. Korralik kodumaine oksjon annab võimaluse osta head kunsti ka Eestist.
Hetkel kuum