Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bukowskis tunneb huvi balti hõbeda vastu

    Mõni aeg tagasi end Eestis esitlenud Põhja-Euroopa suurim oksjonikoda Bukowskis ei varja oma huvi siin leiduva balti hõbeda vastu. Nende soov ei meeldi aga Eesti kunstigaleriidele.
    Kuidas saab Bukowskis Eesti kunsti tagasi tuua, kui ta ei kavatse oksjoneid siin korraldada, vaid teeb seda Soomes, küsib Hindrekson. «Kui Bukowskis jagaks oma oksjonikogemusi siin, mõistaksin ma nende tegevuse eesmärke paremini,» ütles ta.
    Bukowski Auktioner Ab juhatuse liikme Karl Gustafssoni sõnul on nende soov tuua Eestisse kogemusi ja rahvusvahelisi sidemeid. Idee autori Riitta Rasimuse sõnul ollakse veendunud, et Eesti ühineb tulevikus Euroopa Liiduga ning seoses sellega kaovad tollipiirid.
    Ühinemist oodatakse vaid seetõttu, et viia siit välja viimased kunstiväärtused, on Hindrekson samas kindel.
    Balti hõbe on maailmas tuntud oma hea kunstilise ja tehnilise taseme poolest, on parem soome ja rootsi hõbedast, ütles Bukowskis Oy Ab tegevdirektor Johan Schulman.
    Pedagoogikaülikooli kunstiajaloo professori Kaalu Kirme sõnul pole Eestis väärtuslikku balti hõbedat enam suurtes kogustes. 95% ulatuses on hõbedast esemed muuseumides ja kirikutes ning 5% erakogudes.
    Balti hõbeda kokkuostmine võib tekitada küll liialdatud huvi kirikuvara vastu, kuid otsest kahju Bukowskise tegevuse laienemine kaasa ei too, räägib Kirme. Ükski mainekas oksjonikoda ei võta vastu dokumentatsioonita esemeid. Pigem võib välja tulla peidus olnud väärtuslikke hõbeesemeid, lisab ta.
    Kirme ütlusel peavad Eesti muuseumid ära ostma hinnalisemad hõbeesemed, Eestis on tõelisi haruldusi veel 4--5. Kui nen-de ostuks raha ei leita, on paratamatu, et väärtused liiguvad Eestist välja, lisab ta.
    «Minu käes on üks haruldus, mis maksab 250 000, aga ma ei anna seda Bukowskisele, tema koht on muuseumis,» räägib Hindrekson.
    Hindreksoni väitel ei ole usutavasti ühelegi väljaviidavale hõbeesemele luba võetud. «Kui Eesti piir ei näe kurde ja hindusid, siis väikest hõbetükki ta ammugi tähele ei pane,» räägib ta.
    Kunstivahendaja Georg Poslawski hinnangul on suurimaks probleemiks Eesti ostjaskonna kujundamine, mida peab tegema kodumaiste oksjonite kaudu. Bukowskise huvi on aga kitsapiiriline ning orienteeritus üpris kummaline, lisab ta.
    Esimene korralik kodumaine oksjon toimub juba järgmisel aastal ning siis selguvad kunstiteoste tegelikud hinnad, räägivad Poslawski ja Hindrekson.
    Kui teeme korraliku kataloogi, hinnakirja, anname Eesti turu nõudmisele vastavad hinnad, ülevaate kunstiteose eluloost, siis leiame ka Eestist ostjad, kes oskavad väärtuslikku kunsti hinnata, lausub Poslawski.
    Kunsti ostmiseks ei pea tingimata sõitma Londonisse või Peterburi. Korralik kodumaine oksjon annab võimaluse osta head kunsti ka Eestist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.