Rootsi ei ole EMUks valmis

Uuring valmis umbes aastaga ja selle maht on 400 lehekülge. Kui enamik töörühma liikmeid pooldas Rootsi liitumist EMUga mõne aja pärast, siis professor Nils Gottfries ei poolda Rootsi astumist EMUsse isegi kaugemas tulevikus. Järelikult ei saa töörühma uuringust teha ainumõeldavaid järeldusi. Valitsus loodab, et uuring käivitab Rootsis laialdasema EMU-alase poolt ja vastu diskussiooni.

Töörühma arvates peaks Rootsi EMUsse astumise edasi lükkama neljal põhjusel: suure tööpuuduse, nõrga riigimajanduse, loiu EMU-alase diskussiooni ja selle tõttu, et EMUsse pääseb algul ainult väike arv maid.

Valuutaliidust väljajäämine seevastu võib vähendada Rootsi usaldusväärsust. Et seda vältida, tuleks Rootsil suurendada keskpanga iseseisvust. Peale selle soovitab töörühm mitut abinõu tööturu paindlikkuse suurendamiseks. See on vältimatu, ükskõik kas Rootsi on EMU liige või ei.

Calmforsi töörühm vaagis EMUga liitumist kolme kandi pealt: rahvamajandusliku kasu, stabiliseerimispoliitika ja poliitiliste tagajärgede seisukohalt. Rahvamajanduslikult oleks EMU liikmeksolek Rootsile soodus. Sellega kaasneks muu hulgas valuutavahetuskulude ja protektsionismiohu vähenemine.

Stabiliseerimispoliitika võimalused EMUs jälle vähenevad. EMUs olles vaevalt suureneb Rootsi nominaalpalkade paindlikkus nii palju, et see suudaks korvata rahapoliitilise iseseisvuse, kuid sisemised devalveerimised saaksid olukorda osaliselt parandada.

Rootsi ekspertide arvates aitab valuutaliit kaasa Euroopa poliitilisele integreerumisele ja ühtsusele. Samas võib EMU avaldada nii ühendavat kui eraldavat mõju.

EMUsse astumise poolt räägib asjaolu, et sealt välja jäävatel riikidel on tõenäoliselt vähe võimalusi mõjutada EMU küsimuste otsustamist. Seetõttu peab töörühm muu hulgas oluliseks, et Rootsi mõjutaks aktiivselt rahaliidu sündi, isegi kui ta esimeste hulgas rahaliiduga ei ühine.

«Me ei soovita oota ja vaata taktikat, vaid oleme seisukohal, et Rootsi majandus peab enne EMUsse astumist kindlalt jalule saama,» kinnitas töörühma juht Lars Calmfors. «EMUga esimesel etapil mitteliitumine võib aga kaasa tuua poliitilisi süüdistusi, et Rootsi ei taha võtta endale EMU loomisega seotud riske, vaid hiljem lõigata üksnes sellest tulenevat kasu.»

Rootsi parlamendis käival valuutaliidu arutelul ütles rahandusminister Erik Åsbrink, et see teema on oluliselt seotud rootsi rahvaga, kuid samas lükkas ta otsustavalt tagasi selles küsimuses rahvahääletuse korraldamise nõude. «Selle ajaloolise otsuse peavad tegema Rootsi parlamendis rahva esindajad,» rõhutas ta.

Sama kategooriliselt kui rahandusminister oli rahvahääletuse vastu, olid selle poolt keskerakonna, vasakpartei ja keskkonnapartei esindajad. Vasakpartei aseesimees Johan Lönnroth ütles, et EMUga ühinemine on veelgi tähtsam otsus kui Euroopa Liitu astumine, mistõttu selle üle saab otsustada ainult rootsi rahvas.

Parlamendis esindatud erakondadest ei ole seni EMU suhtes seisukohta võtnud ainult sotsiaaldemokraadid. Diskussioon jätkub. KL-DN-SD