10. november 1996 kell 22:00

Doping Eesti tootjatele

Ukraina otsus kehtestada ligi kuuesajale müügiartiklile 50--60 protsendi suurused kaitsetollid on rõõmusõnum oma toodangut Ukrainas turustavatele Eesti ettevõtetele. Kuna Eesti on ainus riik, kes on Ukrainaga sõlminud kõiki kaupu hõlmava vabakaubanduslepingu, siis parandab kaitsetollide kehtestamine Eesti tootjate konkurentsivõimet Ukrainas ja suurendab kindlasti ka Eesti-Ukraina kaubavahetust.

Äripäev soovitab seni Ukraina turgu pessimistlikult suhtunud Eesti ettevõtjatel soodne olukord kiiresti ära kasutada. Selleks tuleb juba hommepäev hakata Ukrainas kontakte looma ja võimalikke koostööpartnereid otsima. Esmase info hankimiseks võiks pöörduda Eesti saatkonna poole Ukrainas või siis Ukraina saatkonda Eestis.

Selleks, et Ukraina turul edu saavutada, tuleb tegutseda agressiivselt. Kuna väikeettevõtjal on uuel turul üksi raske läbi lüüa, siis peaks ta hakkama tegema koostööd teiste Ukrainas tegutsevate või seal tegevust alustavate Eesti firmadega.

Heaks näiteks selles osas on väiksemad Eesti lihatootjad, kes kavatsevad Ukraina turul läbilöömiseks ja Poola lihatootjatega konkureerimiseks asutada ühise ekspordifirma.

Majandussidemete tihenemine Ukrainaga parandab kindlasti ka nende suurettevõtete olukorda, kelle jaoks Eesti turg on liiga väike ja kes seni on oma ootused ja lootused sidunud Vene turu avanemisega.

Riik on loonud ettevõtjale toodangu turustamiseks soodsad võimalused ja nüüd sõltub juba kõik ettevõtjast enesest. Neid, kes ei suuda oma kaupa turustada Ukrainas, ei aita enam ka see, kui Venemaa kaotab Eesti suhtes kehtestatud topelttollid.

Eesti tootjad kasutavad Ukrainat ka vaheetapina toodete turustamisel Venemaale. Nimelt läheb osa Ukrainasse viidavast toodangust Ukraina partneri vahendusel edasi Venemaale, mis võimaldab vältida topelttolle.

Eelkõige on Ukraina 52 miljoni inimese suurusest turust huvitatud Eesti toiduainete- ja põllumajandustootjad. Ukraina turu vastu on suurt huvi tundud ka meie mööblitootjad, kuid kuna keskmine palk on Ukrainas umbes 600 Eesti krooni, siis on seni suurem edu saatnud just toiduainetetootjaid. Ukrainlaste madal ostuvõime on suure bürokraatia kõrval ka üks peamisi põhjusi, miks on osa Eesti ettevõtjaid suhtunud Ukraina turgu leigelt.

Need, kellel on viitsimist ja tahtmist rohkem olnud, on aga tänu Ukrainas kauplemisele oma müügimahte mitu korda suurendanud.

Käesoleva aasta esimestel kuudel suurenes piimatoodete eksport Ukrainasse ligi kolm korda, liha- ja kalatoodete eksport 53 protsenti. Pärast vabakaubanduslepingu sõlmimist kasvas näiteks osaühingu Viru Rand läbimüük Ukrainas neli korda. Aktsiaseltsi Eesti Tikk turuosa on praegu Ukrainas aga 7--8 protsenti.

Äripäeva hinnangul on Ukraina näol kindlasti tegemist perspektiivse turuga ja loodetavasti suureneb tänu elluviidavatele majandusreformidele aasta-aastalt ka ukrainlaste ostuvõime. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on olukord Ukrainas käesoleval aastal stabiliseerunud. Positiivse impulsi Ukraina majanduse arengule ja Eesti-Ukraina kaubasuhetele annab kindlasti ka septembri alguses Ukrainas toimunud rahareform.

Hetkel kuum