• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas äri Ukrainas läheb?

    Niipalju kui minuni on jõudnud, on tegemist sünnitusvaludega juba pikemat aega, asjad ei ole Ukrainas päris hästi toimima hakanud. Kuid siiski tasub Ukrainaga tegeleda, sest kui vaadata makromajanduslikult, siis on tegemist ju teise Prantsusmaaga Euroopas, tema turg on suur ja see riik peaks ükskord ka tõusma.
    Ukrainas tegutsevad ka teised Eesti firmad, aga kõik on nagu mingis ootuses. Tean kolleege, kes sealt impordivad ja asi toimib päris hästi. Aga see põhineb muidugi eelkõige isiklikel suhetel ja kontaktidel. Ukraina bürokraatia on päris suur ja sellest on praegu üsna raske läbi närida.
    Ukrainas on praegu prob- leem eelkõige raha kättesaamisega. Olukord on umbes sama, nagu meil oli rahareformijärgsel ajal. Raha ei käibi korralikult ringluses, arvan, et see on umbes aastane probleem kõigil ettevõtetel Ukrainas. Seetõttu ongi meie eksport hetkel minimaalne. Mõni aasta tagasi käisime Ukrainas kohut ja kohus mõistis meie kasuks raha välja, kuid seal ei ole mehhanismi, kuidas seda kätte saada. Maksujõulisus on ka probleem, laenuprotsendid on seal ülikõrged jne. Kuid ma arvan, et kui seal raha liikuma hakkab ja paraneb ettevõtete olukord, siis on Ukraina tulevikus perspektiivikas turg.
    Praktiliselt pole me seni midagi eksportinud. Eesti lihatootjad võiksid Ukrainasse eksportida küll, tootmisvõimsus on siinsetel lihatootjatele piisav ning 50--60 tonni päevas võiks sinna minna. Muidugi, kui turgu ainult oleks.
    Aga praegusel momendil ei ole veel midagi konkreetset Ukrainasse eksportimise alustamisest kuulnud.
    Minu teada ei ole Eesti lihatootjatest veel keegi Ukrainasse eriti eksportinud, kui, siis mingid üksikud juhuslikud partiid. Kuid kindlasti on plaanis sellega alustada.
    Probleem on ikkagi selles, et Ukraina poolel ei ole tollipaberite ja asjaajamise värk päris korras. Ja ka on kuulda, et maksujõulisus on väike.
    Iseenesest oleks ju transpordikulusid jm arvesse võttes võimalik sinna eksportida, sest rikkaid inimesi leidub ikka, ka Ukrainas. Ja pealegi, Eesti toidukaup on ida pool tuntud ja teatud kui hea kaup.
    Aga eelkõige tuleks ikkagi kuidagi lahendada probleem tollipaberitega -- kuni kaup Ukrainasse jõuab, on ju mitu piiri vaja ületada.
    Kas nüüd pärast Ukraina importtolle meil, Eesti tootjatel, sinna eksportides natukene paremaks läheb? Kindlasti natukene läheb, sest iga piirang konkurendile on ju vesi oma veskile, selles suhtes küll.
    Praegu proovime ennast siin lihatootjate poolelt mitme firma peale kokku võtta.
    Alla kümnetonnise koormaga sinna sõita ju ei tasu. Seega, praegu oleme Ukrainast rääkides ikkagi veel turuotsingute tasemel.
    Kuu lõpupoole on plaanis üks koosistumine teiste Eestimaa lihatootjatega teha, seal on samuti Ukraina teema käsil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.