Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas äri Ukrainas läheb?

    Niipalju kui minuni on jõudnud, on tegemist sünnitusvaludega juba pikemat aega, asjad ei ole Ukrainas päris hästi toimima hakanud. Kuid siiski tasub Ukrainaga tegeleda, sest kui vaadata makromajanduslikult, siis on tegemist ju teise Prantsusmaaga Euroopas, tema turg on suur ja see riik peaks ükskord ka tõusma.
    Ukrainas tegutsevad ka teised Eesti firmad, aga kõik on nagu mingis ootuses. Tean kolleege, kes sealt impordivad ja asi toimib päris hästi. Aga see põhineb muidugi eelkõige isiklikel suhetel ja kontaktidel. Ukraina bürokraatia on päris suur ja sellest on praegu üsna raske läbi närida.
    Ukrainas on praegu prob- leem eelkõige raha kättesaamisega. Olukord on umbes sama, nagu meil oli rahareformijärgsel ajal. Raha ei käibi korralikult ringluses, arvan, et see on umbes aastane probleem kõigil ettevõtetel Ukrainas. Seetõttu ongi meie eksport hetkel minimaalne. Mõni aasta tagasi käisime Ukrainas kohut ja kohus mõistis meie kasuks raha välja, kuid seal ei ole mehhanismi, kuidas seda kätte saada. Maksujõulisus on ka probleem, laenuprotsendid on seal ülikõrged jne. Kuid ma arvan, et kui seal raha liikuma hakkab ja paraneb ettevõtete olukord, siis on Ukraina tulevikus perspektiivikas turg.
    Praktiliselt pole me seni midagi eksportinud. Eesti lihatootjad võiksid Ukrainasse eksportida küll, tootmisvõimsus on siinsetel lihatootjatele piisav ning 50--60 tonni päevas võiks sinna minna. Muidugi, kui turgu ainult oleks.
    Aga praegusel momendil ei ole veel midagi konkreetset Ukrainasse eksportimise alustamisest kuulnud.
    Minu teada ei ole Eesti lihatootjatest veel keegi Ukrainasse eriti eksportinud, kui, siis mingid üksikud juhuslikud partiid. Kuid kindlasti on plaanis sellega alustada.
    Probleem on ikkagi selles, et Ukraina poolel ei ole tollipaberite ja asjaajamise värk päris korras. Ja ka on kuulda, et maksujõulisus on väike.
    Iseenesest oleks ju transpordikulusid jm arvesse võttes võimalik sinna eksportida, sest rikkaid inimesi leidub ikka, ka Ukrainas. Ja pealegi, Eesti toidukaup on ida pool tuntud ja teatud kui hea kaup.
    Aga eelkõige tuleks ikkagi kuidagi lahendada probleem tollipaberitega -- kuni kaup Ukrainasse jõuab, on ju mitu piiri vaja ületada.
    Kas nüüd pärast Ukraina importtolle meil, Eesti tootjatel, sinna eksportides natukene paremaks läheb? Kindlasti natukene läheb, sest iga piirang konkurendile on ju vesi oma veskile, selles suhtes küll.
    Praegu proovime ennast siin lihatootjate poolelt mitme firma peale kokku võtta.
    Alla kümnetonnise koormaga sinna sõita ju ei tasu. Seega, praegu oleme Ukrainast rääkides ikkagi veel turuotsingute tasemel.
    Kuu lõpupoole on plaanis üks koosistumine teiste Eestimaa lihatootjatega teha, seal on samuti Ukraina teema käsil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.