• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kultuurid põrkuvad, äri ei taha õnnestuda

    Kui me aastakümneid elasime hermeetilise raudse eesriide taga, siis piirdus meie maailmakogemus põhiliselt Moskva-keskse nivelleerunud idablokiga. Kuna sealne suhtlemisviis oli lääne inimesele arusaamatu, siis on selge, miks Eesti püüdis taasiseseisvudes ühe oma trumbina välja mängida Venemaa head tundmist. Selles süsteemis olid olulisimaks tutvussidemed, mille loomine käis eelkõige bojaarlike kingituste või lihtsalt Vana Tallinnaga. Samuti tuli heade suhete arendamisel valmis olla klaasiga viina kummutamiseks. Vaadates kaadreid Vene vägede Eestist väljaviimise leppele allakirjutamisest, on näha, et Eesti ja Vene presidendil kulus kokkuleppe saavutamiseks enam kui üks klaas.
    Maailma äkiline avanemine on avardanud eestlaste suhtlemist paljude rahvastega, kellel on väga erinev kultuuritaust. Suuri erinevusi on märgata juba meie lähinaabruses soomlaste, rootslaste ja taanlaste vahel, rääkimata siis Vahemere rahvastest, jaapanlastest ja araablastest. Et nendega edukalt äri ajada, on vaja, nagu varem Moskvaski, tunda nende kultuurist tingitud mängureegleid, muidu võib mõnigi edukalt alanud kontakt komistada üksteise valesti tõlgendamise taha.
    Toon mõne näite Richard Lewise raamatust «When Cultures Collide», kui erinevalt võivad rahvad aru saada näiliselt lihtsatest asjadest. Kaubandustõkete kadumisel muutub kaubavahetus järjest globaalsemaks ning riikide vahel sõlmitakse üha rohkem lepinguid. Paraku ei pruugi osapooled lepinguid ühtmoodi tõlgendada. Kui skandinaavlastele, ameeriklastele ja sakslastele on leping dokument, millest tuleb kinni pidada, siis jaapanlastele on see üksnes lähtealus, mida tuleb vastavalt olukorra muutumisele erinevalt tõlgendada. See annab ameeriklastele alust nimetada jaapanlaste käitumist ebamoraalseks.
    Soomlastel on rahvusvahelistel foorumitel teatavasti probleeme oma pikaldase vaikimisega, mis tekitab suhtlemisraskusi. Saksa, prantsuse, ameerika või araabia ärimehele jätab ettepanekule vaikimisega vastamine partnerist tõeliselt negatiivse mulje. Samas ei arvesta nad, et nagu jaapanlased, hiinlased jt ida-aasialased kuuluvad soomlased nn reaktiivse kultuuri esindajate hulka, kes eelistavad enne kuulata ja siis tegutseda. Neile tähendab pausi pidamine kõneleja sõnade hoolikat ja kiirustamata kaalumist, mis nende jaoks on viisakas ja omal kohal. Teiseks tuleb tähele panna, et reaktiivse kultuuri esindaja vastuse puhul pole tähtis mitte niivõrd see, mida öeldakse, vaid kuidas öeldakse ja mis jääb sõnade taha. Vastuse tuum võib olla hoopis selles, mis jääb välja ütlemata.
    Kultuuride erinevusest tingitud rahvustevahelised arusaamatused võivad tekitada tõelise kultuurishoki. Näiteks sakslasi võib läbirääkimispartneri kolmeminutine hilinemine endast välja viia, itaallastele on aga poole- ja prantslastele veerandtunnine hilinemine täiesti loomulik.
    On mõistetav, et Euroopa ja maailma integratsioonis muutub eri kultuuritaustaga rahvaste vahelise suhtlemise oskus järjest olulisemaks. Selle hõlbustamiseks on tekkinud omaette distsipliin -- kultuuridevaheline kommunikatsioon, millealane seminar sel nädalal Eestis algab. Seminari juhatab sisse inglane Richard Lewis, kes muu hulgas on nõustanud Deutsche Banki, Mercedes-Benzi, Nokiat, Volvot, IBMi, Mitsubishit jt ning olnud Jaapani keiserliku perekonna liikmete koduõpetajaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.