Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas mõjutavad tekkivad kontsernid Eesti majandust?

    Igal asjal on oma head ja vead. Nii väikese turu juures, nagu seda on Eesti, valitseb suur oht, et vähegi edukas tootmine muutub monopoolseks või tekivad kontsernid. Areng selles osas on võrdlemisi paratamatu.
    Me ei ole otseselt kontsernide tegevust analüüsinud. Kuid on selge, et tänapäeva maailmas peab kontsentreerumine ja spetsialiseerumine aset leidma. Ja see on Eestis ka toimunud.
    On raske öelda, kas kontsern, mis tegutseb mingil ühel kindlal alal, on Eestis edukam sellest, kes teeb äri mitmel alal. Iga kontserni taga on oma äriplaan ja visioon, kuhu tahetakse jõuda. See, mida me praegu näeme, ei pruugi üldse olla mingi lõppeesmärk, vaid üleminek teistesse vormidesse.
    Eesti turg on hea, kuna meil pole administratiivseid kaubanduspiiranguid. Ei siseriiklikke ega tollipiiranguid. Kui kuskil tekib mingisugune püüd hakata turgu mõjutama, siis välisturg sekkub sellesse kaubanduse kaudu kohe.
    Praegused seadused monopolide ja kontsernide alal on üldjoontes rahuldavad. Kuid mõned detailid vajaksid täpsustamist. Näiteks see, mis on kontsern, on äriseadustikus väga segaselt lahti kirjutatud. Otseselt mono-polidevastast seadust meil vaja ei ole. Need seadused on olemas suurtes riikides. Eestis piisab konkurentsiseadusest.
    Kontsernide loomine on paratamatu, sest nad on väikeettevõtetest palju efektiivsemad. Kontsernide puhul saab paljud kulutused ühendada, mistõttu tegevuse lõpptulemus on palju positiivsem. Ei saa öelda, et kontsernide loomine oleks praegu valdav suund, kuid igal juhul on see asjade loomulik käik.
    Kontsernist väljajääjale, eriti väikeettevõttele, on kontserni tegevus muidugi kahjulik. Kontsernis osalevatele ettevõtetele on aga kontsernis olemine kasulik. Nende ettevõtete kulutused vähenevad ning nende hinnad on konkurentsivõimelisemad. Seega on kontsern kasulik ka tarbijale. Kontsernidesse ühinemine on ka ainus võimalus, kuidas Eesti firmad saavad võistelda suurte välisfirmadega.
    Eestis on praegu niivõrd liberaalne majanduspoliitika, et midagi monopoolset siin ei eksisteeri. Välja arvatud mõned majandusharud. Kontsernid ei ole veel monopolideks muutunud.
    Nad on praegu sedavõrd sünnijärgus, et ei oma veel piisavalt suurt jõudu, et poliitilisel tasandil lobby tehes mingeid turukaitsemeetmeid välja kaubelda. Kontsernid peavad aga suutma üldpoliitilist situatsiooni endale soodsalt suunata. Kui kontsernid annavad suurema osa riigi maksudest, siis peavad nad ka oskama riigile selgeks teha poliitika, mis on kontsernide paremaks arenguks vajalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.