• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas mõjutavad tekkivad kontsernid Eesti majandust?

    Igal asjal on oma head ja vead. Nii väikese turu juures, nagu seda on Eesti, valitseb suur oht, et vähegi edukas tootmine muutub monopoolseks või tekivad kontsernid. Areng selles osas on võrdlemisi paratamatu.
    Me ei ole otseselt kontsernide tegevust analüüsinud. Kuid on selge, et tänapäeva maailmas peab kontsentreerumine ja spetsialiseerumine aset leidma. Ja see on Eestis ka toimunud.
    On raske öelda, kas kontsern, mis tegutseb mingil ühel kindlal alal, on Eestis edukam sellest, kes teeb äri mitmel alal. Iga kontserni taga on oma äriplaan ja visioon, kuhu tahetakse jõuda. See, mida me praegu näeme, ei pruugi üldse olla mingi lõppeesmärk, vaid üleminek teistesse vormidesse.
    Eesti turg on hea, kuna meil pole administratiivseid kaubanduspiiranguid. Ei siseriiklikke ega tollipiiranguid. Kui kuskil tekib mingisugune püüd hakata turgu mõjutama, siis välisturg sekkub sellesse kaubanduse kaudu kohe.
    Praegused seadused monopolide ja kontsernide alal on üldjoontes rahuldavad. Kuid mõned detailid vajaksid täpsustamist. Näiteks see, mis on kontsern, on äriseadustikus väga segaselt lahti kirjutatud. Otseselt mono-polidevastast seadust meil vaja ei ole. Need seadused on olemas suurtes riikides. Eestis piisab konkurentsiseadusest.
    Kontsernide loomine on paratamatu, sest nad on väikeettevõtetest palju efektiivsemad. Kontsernide puhul saab paljud kulutused ühendada, mistõttu tegevuse lõpptulemus on palju positiivsem. Ei saa öelda, et kontsernide loomine oleks praegu valdav suund, kuid igal juhul on see asjade loomulik käik.
    Kontsernist väljajääjale, eriti väikeettevõttele, on kontserni tegevus muidugi kahjulik. Kontsernis osalevatele ettevõtetele on aga kontsernis olemine kasulik. Nende ettevõtete kulutused vähenevad ning nende hinnad on konkurentsivõimelisemad. Seega on kontsern kasulik ka tarbijale. Kontsernidesse ühinemine on ka ainus võimalus, kuidas Eesti firmad saavad võistelda suurte välisfirmadega.
    Eestis on praegu niivõrd liberaalne majanduspoliitika, et midagi monopoolset siin ei eksisteeri. Välja arvatud mõned majandusharud. Kontsernid ei ole veel monopolideks muutunud.
    Nad on praegu sedavõrd sünnijärgus, et ei oma veel piisavalt suurt jõudu, et poliitilisel tasandil lobby tehes mingeid turukaitsemeetmeid välja kaubelda. Kontsernid peavad aga suutma üldpoliitilist situatsiooni endale soodsalt suunata. Kui kontsernid annavad suurema osa riigi maksudest, siis peavad nad ka oskama riigile selgeks teha poliitika, mis on kontsernide paremaks arenguks vajalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.