Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahvusraamatukogu jätkab tänu lisarahale tööd
Tema sõnul ei ole valitsuse ega riigikogu poolt konkreetset teatist raha eraldamise kohta veel saabunud. Info raha eraldamise kohta on aga kindel, lisas ta.
Reial ütles, et puudujäägi tekitavad majandamiskulud ning rahvusraamatukogu vajab kuus keskmiselt 4 mln krooni. Praeguse seisuga eraldatakse rahvusraamatukogule ülalpidamiskuludeks 3 mln krooni kuus.
Praegu on rahvusraamatukogul maksmata arveid paarisaja tuhande krooni eest. Riigikassa sulges aga osa kuluartikleid ning see asjaolu raskendab rahvusraamatukogu olukorda veelgi, lisas Reial.
Reiali sõnul taotleti esialgu riigieelarvest järgmiseks aastaks rahvusraamatukogule 48,9 mln krooni. Esimesel lugemisel riigikogus lükati see taotlus aga tagasi.
Rahvusraamatukogu viimane taotlus järgmise aasta kulutusteks riigieelarves oli 46,8 mln ning see on praegu riigikogus teisel lugemisel.
Vähendasime ja tõmbasime maha mõned oma kuluread, kuid see tähendab seda, et ühtegi arendusprojekti raamatukogu järgmisel aastal ette ei võta, selgitas Reial.
«Praegune taktika on selline, et riik teatab vastavalt üldisele eelarve kasvule, et saame 10% juurde ja kõik. Kas rahvusraamatukogu see protsent rahuldab, ei huvita kedagi, ning seetõttu olemegi sunnitud raha juurde küsima,» lisas Reial.