Transiidihiiglased tahavad laieneda

Akadeemik Bronshteini väljaöeldud summa moodustab ligi poole Eesti 15 miljardi kroonisest aastaeelarvest ja nii suurest tulust ilmajäämine sunniks kütuseärimehi riigijuhte kõvasti sarjama. Tegelikkuses on aga kolm viimast peaministrit üritanud teha kõik transiidiraha jätmiseks Eestisse.

Mart Laar püüdis omal ajal kivist vett välja pigistada, selgitades RE Tallinna Sadam eelmisele peadirektorile Peeter Palule, kui tähtis on käivitada tänaseks edukalt startinud Termoili projekt. Andres Tarandi töö vilju Eesti-Vene suhete parandamiseks lõikame alles nüüd. Tiit Vähit võib pidada Eesti naftaärimeeste suurimaks sõbraks ja teda püütakse ajakirjanduses seostada iga vähegi menukama kütusetransiidi projektiga.

1991. aastal läbis Eestit alla miljoni tonni naftasaadusi, eelmisel aastal 4,7 miljonit ja tänavu ei jää ilmselt kätte saamata ka kuue miljoni tonni piir. Eesti tuntuima naftaärimehe Aadu Luukase sõnul jääb igalt naftasaaduste tonnilt Eestisse 110--195 krooni. Suurimad tegijad sellel turul on AS Pakterminal, AS Eurodek ja Coastal Baltica Holdingu tütarfirma AS Estonian Oil Service (E.O.S.)

23. oktoobril lõppes kaks aastat kestnud ASi Esoil erastamistrall, mida USA suurfirma Coastal Corporation avalike suhete juhi asetäitja Bryan Mitchell võrdles sõiduga Ameerika mägedel.

Esoili uue omaniku ASi E.O.S. tegevdirektor Arnout Lugtmeijer peab firma koosseisu kuuluva ASi Termoil olulisemaks eeliseks võrreldes konkurentidega Muuga sadama 7. kaid, mille sügavus 14,5 meetrit on suurim Balti meres. See võimaldab seal silduda kuni 100 000tonnistel supertankeritel. Selliste tankeritega võib kauba toimetada kasvõi maailma otsa, selgitab Lugtmeijer piltlikult. Konkurendid peavad rahulduma 2,5--5 korda väiksemate alustega ja Euroopa turgudega.

Esmaspäeval kinnitas 7. kai ääres otsad 70 000tonnine tanker, mis võttis kaks päeva hiljem 50 000 tonni masuudiga kursi USAsse. Muugal on sildunud ka 120 000tonnise kandejõuga laevad, seda aga aastaid tagasi NSV Liidu viljaikalduse ajal.

Lugtmeijer toonitab, et Termoili terminaal on üsna tähtis Eesti transiidiärile, avades masuuditarnijaile uusi turge ka Vahemere-äärsetes riikides ja Kariibi merel. Ehk sellepärast on ta tunnetanud ka Eesti valitsuse tugevat toetust. See, et Tiit Vähi juhitava koonderakonna peakorter asub E.O.S.-i peakorterist vaid korrus allpoool, ei omavat antud seoses tähtsust.

Küll on aga Lugtmeijeri sõnul tähtis see, et kui Venemaa peaks seiskama masuuditarned, on Termoili kaudu võimalik tuua masuuti Eestisse ka Läänest.

Tulevikus kavatseme vaadata terasemalt ka masuuditurule Eestis, tehniliselt ei ole selleks juba praegu mingeid takistusi, ütleb E.O.S.-i juht. Masuudivarude kogumise võimalikust võistupakkumisest talveks kavatseb E.O.S. võtta osa nii Eestis, Lätis kui Leedus.

Praeguseks on Coastali rahaga uuendatud 90 000kuupmeetrine tumedate naftasaaduste mahutipark Maardus. Esoili allikatest on teada, et õige pea kavatsetakse mahutite maht viia 100 000 kuupmeetrini.

Termoili leping Tallinna Sadamaga näeb ette viie aasta jooksul 7. kaudu kai välja viia vähemalt miljon tonni naftasaadusi aastas. Õigustamaks sadama 92 miljoni kroonist investeeringut kaisse teenib Tallinna Sadam 0,75 dollarit (9 krooni) tonnilt. Seda ka juhul, kui Termoil ei saa oma ülesannetega hakkama.

E.O.S.-i juhid on kindlad, et toime tullakse ka suuremate kütusekogustega, mainitud on 1,5 miljonit tonni. Sellisel juhul saab Termoil hinnaalandust -- 250 000 lisatonni eest tuleb sadamale maksta 0,45 dollarit tonnilt ja veel 250 000 tonni eest 0,35 dollarit.

Masuudi ja toornafta tarnijate leidmiseks Venemaal, Kasahstanis ja Turkmeenias on moodustatud Coastal Baltica & Marketing, kuhu kuulub ka end selles vallas firma põhitegijaks pidav Rootsi ärimees Nils Wärgården. Viimased kolm aastat on Venemaa valitsus kas keelanud talveperioodil masuudi väljaveo või kostitanud väljaveohimulisi firmasid 16 ECU (245 krooni) suuruse lisamaksuga, et muuta see kaup lääne turgudel konkurentsivõimetuks.

Lugtmeijer ei pelga selliseid takistusi, viidates Kasahstani ja Turkmeenia võimalustele ning sellele, et valuutatulu teenimiseks peab Venemaa lubama vähemalt toornafta väljavedu. Ta ei kinnita E.O.S.-i konkurentide väiteid Eestis, et kauba ostmiseks Venemaalt maksab Coastal sealsetele tehastele rohkem.

Tulevikku vaatavalt osutab Lugtmeijer Maardu--Muuga 7,5 kilomeetri pikkuse masuuditoru kõrval paiknevatele tugedele, mis võimaldavad kahe lisatoru ehitamist. Teise sammuna Termoili arendamisel rajabki E.O.S. ilmselt torujuhtme diislikütuse väljaveoks Venemaalt. Selle kütuse eksporti Moskva ei takista.

Vene diislikütuse väävlisisaldus on kaks protsenti s.o. neli korda üle uute euronormide, mis kehtivad praegu vaid Soomes ja Rootsis.

Esoili allikail loodab Termoil jõuda transiidi osas 3--3,5 miljoni tonnini aastas. Uuendamist ootab Termoili 30 000kuupmeetrine heledate naftasaaduste mahutipark.

Eesti valitsuse transiidipoliitikaga on Lugtmeijer rahul, rõhutades samas: «Loodame väga Eesti-Vene suhete paranemisele, piirilepingu sõlmimisele ja kaubandussuhete normaliseerumisele.»

Eesti suurima transiiditerminaali ASi Pakterminal juhatuse esimehe Aadu Luukase sõnul ei kõiguta Coastali tulek transiiditurule tema firma plaane. Nelja aasta jooksul on Pakterminali 134 000kuupmeetrisesse mahutiparki ja seadmetesse investeeritud ligi 400 miljonit krooni. «Me ei kahekordista terminaali mahtu, kuid kahe-kolme aasta jooksul investeerime sinna kindlasti umbes 150 miljonit krooni,» ütleb Luukas.

Ta ei näe E.O.S.-is konkurenti, kuna töötatakse erinevates turusektorites. «Pakterminali näol on tegemist firmaga, mis on paindlikum ja võib töötada väga suure nomenklatuuri kaupadega,» lausub Luukas. «Coastal on sadamast kaugel ja seetõttu on tal võimatu olla niivõrd paindlik. Coastal saab transiitida monoprodukte, s.o. kaupu, mille kogused on suured ja nomenklatuur suhteliselt väike. Täna on need Coastali jaoks masuudid, tulevikus võivad olla ka heledad produktid. Meie saame töötada suurema nomenklatuuri ja väiksemate kogustega.»

Kaubast Pakterminalil Luukase sõnul puudust ei tule. «Me laseme terminaalist läbi 15 erinevat kütuseliiki ja tänavu on meil kolm miljonit tonni juba täis,» ütles Pakterminali peadirektor Anti Oidsalu. Aastane kogus sihitakse 3,5 miljoni tonni kanti.

Tallinna Sadamale maksab Pakterminal keskeltläbi pool dollarit (6 krooni) tonnilt. Luukas ütleb, et erinevalt hoiustamis- ja laadimisteenuseid osutavast Pakterminalist on Coastal ka kauba omanik ja saab terminaaliteenuste hinnaga rohkem mängida.

Coastaliga samadel alustel töötab ka AS Eurodek Copenhagen. Seni on Eurodek vedanud põhiliselt diislikütust ja sellele lähedasi produkte Dekoili terminaali kaudu Koplis. Kaitseministeeriumilt renditud mahutite ja laadimissõlme uuendamiseks on Eurodek kulutanud 109 miljonit krooni. Mahuteid on seal 50 000 kuupmeetrit ja Koplis pole edasi minna kusagile. 1995. aastal vedas Eurodek põhiliselt Rootsi, Taani, Saksamaa ja Poola turgudele ning Rotterdami ja Amsterdami ladudesse 1,1 miljonit tonni naftasaadusi. Tänavu kavatsetakse transiidimaht tõsta 1,3--1,4 miljoni tonnini. Eurodek kasutab ka Pakterminali vana ja uut kaid Muugal.

Eurodeki president Palle Rasmussen tahab ka ise Muugale rajada 42 000 ja teisel etapil 28 000 kuupmeetrit mahuteid. Sinna investeeritakse ligi 15 miljonit dollarit (181,5 mln krooni), mis võimaldab lisakäivet kuni 800 000 tonni kütuseid. Kui praegu tegeletakse vaid heledate kütustega, siis Muugal ka masuutidega. Laevade vastuvõtmiseks kasutatakse Pakterminali kaisid, kuid Eurodeki Eesti esinduse juht Toomas Meressoo ei välista, et vajadusel ehitatakse välja ka oma kaijupp.

Eesti transiidituru võimalikest uutest osalistest võib mainida ka Pakterminaliga soojades suhetes olevat jaemüügituru üht liidrit ASi AA-Trading.