Prioriteediks saab olla vaid kaupluste areng

Eesti poliitikud armastavad rõhutada fakti, et meil on kõigile ettevõtjatele antud võrdsed tingimused. Üldiselt see ongi (õnneks) ju nii, kuid kahjuks eksisteerib ka mõningaid negatiivseid hälbeid, näiteks jaekaubanduse vallas.

Tänaseks on Eesti jaekaupmehed jagunenud kindlalt kahte leeri: poepidajad, kes maksavad makse ja investeerivad hoonetesse ning infrastruktuuri ja turul kauplejad, kes peale müügitegevuse end muu «kõrvalisega» ei koorma. Vaba ettevõtluse ning konkurentsi kindla pooldajana olen seisukohal, et asjade sellist kulgu ei saa just normaalseks pidada. Samuti peaks riik olema otseselt huvitatud maksude korralikust laekumisest ja ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomisest. Loomulikult on see igaühe enda asi, kas müüa oma kaupa poes või tänaval, kuid riik ei tohi siin jääda passiivseks pealtvaatajaks, kes laseb maksudel riigikassast mööda voolata ja muudab investeerimise mõttetuks. Jaekaubanduse prioriteediks saab seega olla vaid kaupluste areng.

Majandusministeeriumis töötatakse hetkel välja turgudel, tänavatel ja muudes avalikes kohtades kauplemise eeskirja. Nimetatud eeskiri oleks jaekaubanduse reguleerimiseks äärmiselt vajalik ning seetõttu esitas majandusministeeriumile oma seisukohad ka Eesti kaubandus-tööstuskoda.

Tahaksin kohe rõhutada, et kaubanduskoda ei soovi mingil juhul turgude kadumist. Samas ei saa aga heaks kiita asjade seisu, kus turu ja poe ülesanded kattuvad. Turud olgu ikka vaid omavalmistatud kaupade müügikohaks või siis nende tööstuslikult toodetud kaupade müügiks, mida tarbitakse otse tänaval.

Täna on kaupluste juurde poodidest erinevate õiguste ja kohustuste puudumisega turge ning kioske asutatud nagu seeni pärast vihma. Turgude rajamine ja kioskite püstitamine kauplusega külgneval maa-alal on probleem, samas on raske teha maaomanikule ettekirjutusi, mida ta oma maa peal teha võib. Küll aga peaks minu arvates välistama võimaluse, et kohalik omavalitsus mingitel lühinägelikel kaalutlustel laseb temale kuuluvale kauplusega külgnevale maatükile rajada turu. Riik peaks omavalitsuste tegevust selles vallas siiski reguleerima. Turg võiks kaupluse juures asuda vaid siis, kui maa kuulub eraomanikule; küll aga võib poe juures olla ajakirjanduse ja tänaval tarbitavate toidukaupade müügi või toitlustamisega tegelev müügipunkt.

Kui rääkida turul, laadal jne toimuvast toitlustamisest, siis see peaks olema omavalitsuse kontrolli all. Kauplemine avalikel üritustel

Kauplemine laatadel, messidel ja avalikel üritustel peaks toimuma sarnastel alustel. Ka tegi kaubanduskoda majandusministeeriumile ettepaneku lisada eeskirja punkt, mis annaks kohalikele omavalitsustele õiguse erandkorras laiendada kaupade sortimenti laatadel ja avalikel üritustel võrreldes üldkehtivate piirangutega, kui üritus ei kesta üle kolme või nelja päeva. Põhjuseks see, et väiksemates kohtades on laadad ka kultuurisündmused, kuhu tullakse ka seetõttu, et kaubavalik on seal laiem kui väikeasulas tavaliselt.