18. november 1996
Jaga lugu:

Uus määrus lõi erastamisel jalad alt

Pärteli sõnul ei tunne valitsus ega riigikogu piisavalt emakeelt, sest viimases määruses on kõik armetult sassis. «Maaüksuse asemel kasutatakse sõna katastriüksus. Algne soov ostueesõigusega erastamise korda lihtsustada toob endaga kaasa probleemide suurenemise,» lisas ta. Sisuliselt petetakse selle määrusega inimesi. Kui inimene erastab maad krundiplaani alusel, tuleb tal omavalitsusele tasuda 350 krooni. Niipea kui inimene tahab oma maaga teha esimest tehingut, peab ta maad mõõtma hakkama, aga siis juba topeltsumma eest. Juurdemaksmine toimub sularahas ning EVPsid kasutada ei saa, ütles Pärtel.

«Piltlikult on see nagu noaga selga löömine,» ütles Saare maa-ameti juhataja Merike Toose.

Toose hinnangul on tema seniajani leidnud ainult ühe niisuguse krundiplaani, mis vastab viimases määruses esitatud tingimustele, mille alusel saab erastada mõõtmistöid tegemata.

«Kliendid ei suuda mõista, kuidas üks ametnik lubab oma allkirjaga kõike ning hiljem kirjutab sama ametnik alla seadusele, mille järgi ei ole võimalik neid lubadusi ellu viia,» lausus Toose.

Viljandi maa-ameti maade erastamistalituse juhataja Eedit Otsla sõnul lõi uus seadus jalad täiesti alt. Otsla väitel olid neil erastamisega seotud küsimused paigas, nüüd võeti vastu uus seadus, mis pidurdab erastamisprotsessi ning tekitab probleeme, mille üle on vaja vaielda. Tema sõnul oli varem kehtestatud erastamisprotsessis teenustasu, mille kohaselt tuli korraldajale maksta 225 krooni ning kohalikule omavalitsusele 225 krooni. Vastuvõetud määruse kohaselt saab vald nüüd oma raha ning summa suurus muutub selle järgi, kas erastatakse mõõdistamise või kaardimaterjali alusel. Korraldaja saab 0,5 protsenti maahinnast endale, kui erastatakse kaardimaterjali alusel.

Kui erastamiseks tellitakse mõõdistustööd, ei saa korraldaja midagi, kuigi kulutused tekivad paratamatult, ütles Otsla.

Samas on ilmne, et mõõdistustööd on vajalikud, sest tingimustele vastavaid krundiplaane on väga vähe, järelikult jäävad korraldajad oma tasust ilma. «Kes maksab aga sellisel juhul kinni korraldaja töövahendid? Sellele küsimusele ei osanud isegi riigi maa-amet vastata,» lisas Otsla.

Elmar Pärteli sõnul töötab Pärnumaal kaks erastamisbürood, kuid maamõõtjaid ei jagu. Maamõõtjate nappuse üle kurdavad ka teiste maa-ametite töötajad. Otsla sõnul on määruses säte, milles on öeldud, et kohalik omavalitsus on kohustatud tegema kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Tema hinnangul on see säte liig mis liig, sest maamõõtjaid ei ole vajalikul määral ning keegi ei jõua kolme kuu jooksul teha vajalikke eeltoiminguid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum