Panused tuleks teha enne aktsiate emissiooni

Kuna aktsiate kursid võivad homme nii tõusta kui langeda, siis on raske otsustada, millal oleks õige aeg aktsiaid osta. Shansid, et oled homme väikeses võidus, on peaaegu sama head kui need, et oled homme hakatuseks väikeses kaotuses. Pikaajalise investeeringu puhul on ostuhetke ajastamine veidi vähem tähtis kui lühiajalise investeeringu puhul, ent miks mitte püüda kohe sattuda tõusulainele. Eesti aktsiaturu aegrida on juba parajalt pikk, et märgata teatud tüüpseise, mida võiks nimetada korduvateks mustriteks (patterns) ja mille märkamine võimaldab investoril rohkem kindla peale mängida. Teisisõnu, ost suvalisel ajahetkel jätab rohkem juhuse hooleks, ka ei maksaks kõike oma sisetunde otsustada jätta. Peab olema põhjus, et turule sekkuda.

Fondiemissioon pakub võimaluse

Üks mustritest on aktsiakapitali laiendamine ja sellega kaasnevad hinnamuutused turul. Aktsiakapitali saab laiendada vähemalt kahel viisil: uusemissiooni ja fondiemissiooni teel. Senine aegrida näitab, et investor saab mõlemal juhul kasu, kuid ta peab olema aktsionär juba enne aktsiakapitali laiendamist. Uusemissioon võib aset leida kas üksnes seniste aktsionäride ringis, siis ei pääse uusinvestor ligi, või kõigi huviliste hulgas. Fondiemissioon (aktsiakapitali laiendamiseks kasutatakse ettevõtte kasumit ja reserve) toimub aga üksnes seniste aktsionäride seas: enne oli sul üks aktsia, ent pärast aktsionäride üldkoosolekut nt kaks aktsiat. Info emissioonide kohta on puhas raha, võimalik, et kindla teate äraootamine on ajakaotus.

Uusemissioon ei toimu kunagi turuhinnaga, vaid alla selle, sest vastasel juhul saaks investor aktsiaid lihtsalt turult osta ja uusemissioon kaotaks mõtte. Alla turuhinna aktsiate märkimine ja nende väljaostmine viib investori aga juba alguses plussi. Viimase eduka uusemissiooni näide on Hoiupank.

Fondiemissiooni puhul seisab turg ühel päeval silmitsi tõsiasjaga, et ettevõtte aktsiakapital on nt kahekordistunud. Et aktsia hind langeb, on igale investorile selge, ent kui palju?

Kui hind langeks kaks korda, oleks investor samas seisus kui enne fondiemissiooni: tal on nüüd kaks aktsiat, aga poole hinnaga. Senine ajalugu kipub kinnitama tõsiasja, et esialgne langus on tõepoolest kaks korda, ent pärast seda toimub küllalt jõudne tõus. Kõik fondiemissioonid -- Hansapank (1:3), farmaatsiatehas (1:3), Tallinna Pank (1:2) -- on seda mustrit kinnitanud. Vähemalt niikaua, kuni fondiemissioone veel toimub, peaksid investorid silmad-kõrvad lahti hoidma, sest muude võrdsete tingimuste korral on fondiemissioon lisavõimalus.

Kas poleks mõeldav osta aktsiaid vahetult pärast fondiemissiooni, kui hind on langenud? Teoreetiliselt teeks sama välja, aga praktikas võib hind ette ära tõusta, samuti on turg vahetult pärast fondiemissiooni ebastabiilne, mis võib kaasa tuua noteeringute laia spreadi.

Küllalt kindlasõnaliselt on eelseisva fondiemissiooni kavatsuse välja öelnud Hansapank. Dividende maksti eelmisel aastal üks kroon aktsia kohta, mis jättis lõviosa kasumit jaotamata. Panga kiire, IMFi arvates isegi liiga kiire, kasv nõuab suuremat aktsiakapitali.

Fondiemissioon võib aset leida ka Forekspangas, mille näitajad sarnanevad Hansapanga omadega -- eelmisel aastal ei makstud dividende, panga bilansimahu kasv on olnud kiire ja aktsiakapital on suhteliselt väike.