Kas reformierakond lahkub?

Kuna koonderakonna vastuses meile ei ole sõnagi selle kohta, et nad tühistavad oma koostööleppe keskerakonnaga, siis on jõus juhatuse otsus selle kohta, et juhatus teeb volikogule ettepaneku valitsuskoalitsioonist lahkuda.

Koonderakonna põhiline eesmärk oli tagada endale võimupositsioon Tallinna linnas ja selle nimel olid nad nõus loobuma senisest koalitsioonist Toompeal.

Nagu koonderakonna peasekretär Märt Kubo on öelnud, on reformierakonna lahkumine valitsuskoalitsioonist sellesse lepingusse sisse kirjutatud. Tõepoolest on üsna kummaline nimetada valitsuskoalitsiooni muutmata jätmiseks seda, kui koond- ja keskerakond hakkavad pidama ühiseid juhatuse koosolekuid, kui moodustatakse töögrupp ühisseisukohtade selgitamiseks massiteabes, kui hakatakse erinevate eelnõude puhul taotlema teineteist toetavat hääletamist, kui koonderakond rakendab oma mõju keskerakonna kaasamiseks valitsuskoalitsiooni.

Reformierakond arutab kindlasti oma edaspidist käitumist, aga ennekõike tuleb ära oodata homne volikogu.

Ennekõike tähendab reformierakonna lahkumine koonderakonnale sama valitsuskoalitsiooni, mis oli 1995. aasta valimiste järel, väiksemad poliitilised erimeelsused valitsuskoalitsiooni sees.

Sest mis seal salata, reformierakonna ja maaerakondade vahel on põhimõttelisi vaidlusi olnud.

Me tegime vastuses nii ratsionaalse ettepaneku, kui sellises olukorras poliitikud üldse teha saavad, et me saaksime koordineerimisnõupidamisel kokku, et ei vahetaks enam kirju, esitaksime oma kahtlustused ja selgitaksime olukorda. Vahel on juhtunud, et kui inimesed kokku saavad, võib taas usaldus tekkida ja lepitakse kokku koostöö jätkumises. Kui teine osapool ei ole nõus ühise laua taha istuma, siis me ei saa ka midagi teha. Küsimus on selles, kuidas reformierakond lahkub koalitsioonist. Ega ükski koalitsioon ei ole ju sõlmitud igaveseks ajaks. Kui on tõesti märgid, et üks või teine osapool ei suuda oma programmilisi seisukohti kaitsta, ei leia teiste osapoolte mõistmist, siis hakkab koalitsioon lagunema.

Kui aga lihtsalt lüüakse emotsionaalselt uks kinni, öeldakse, me läheme ära, me teiega koos tegutseda ei saa, siis see on ka üks võimalus koalitsioonist lahkuda, aga ma ei arva, et see oleks kõige korrektsem võimalus. Praegusel hetkel loodan, et meil õnnestub ühise laua taha istuda, rahulikult olukorda analüüsida ja siis otsustada. Ma ei taha, et lahkumine toimuks ukse paugutamisega. Kuigi arvan, et lahkumise tõenäosus on natuke suurem kui jäämise tõenäosus, aga mitte väga palju.

Kuni ei ole lagunenud praegune koalitsioon, ei räägi me uuest ja sellest, kes sinna võiksid kuuluda. Ma ei taha praegu mõeldagi uutest variantidest, see oleks ebaeetiline.