Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnits jahib Ameerikast hiigelinvesteeringut

    Tselluloositööstus võib taas ellu ärgata

    «Me oleme võtnud selle projekti käsile,» kinnitas ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits. «Idee on selles, et hiinlased tahavad meilt tselluloosi osta.
    Praegu ostavad nad Rootsist ja Soomest, kuid tootmine ja majandus Hiinas areneb, rahvahulk on hiiglaslik, metsa ei ole ja vajadused kasvavad.
    Nüüd on nad avaldanud soovi tselluloos meilt ära osta -- praegu käivad läbirääkimised ja dokumentide vahetus. Äsja saatsime Hiinasse meie toodetava tselluloosi parameetrid.»
    Hiina saatkonnast öeldi eile, et Eestis toodetud tselluloosi vastu hiinlastel huvi on, kuid küsimus on eelkõige selle hinnas.
    Arvestades tselluloosi hinna kõikumist on väga raske ennustada hinda sajandivahetusel, kui see projekt võiks realiseeruda.
    Projekti järgi oleks tselluloositehase võimsus 200 000 tonni tselluloosi aastas ning projekti maksumus ligi 3 miljardit krooni. Tehnoloogia valmistamisel osaleks ka Dvigatel, see aitab oluliselt tehasehinnas kokku hoida.
    «Üks ameerika investeerimisfond on küllaltki soodsatel tingimustel nõus rahastama seda projekti,» kinnitas Ülo Pärnits.
    Tallinna tehnikaülikooli puidutöötlemise kateedri dotsent Rein Reiska oli kõnealusest uudisest positiivselt üllatunud.
    «Minu arvates on see vägagi tervitatav, sest ei ole kahtlust, et Eesti vajab oma tselluloositehast,» rääkis Reiska. «Meil on küllaldaselt puiduvarusid ja kui me praegu seda puitu veame ekspordiks, siis me kaotame puidu hinnas 5--10 korda. Samuti, lähtudes meie metsade seisukorrast, ei tohiks me seda puitu, mis tselluloosiks sobib, jätta kasutamata ja metsa mädanema. Muidugi annaks tehas meile tööd ja ka toorainet paberitööstusele, mida oleks ka vaja Eestis arendada.»
    Rein Reiska sõnul oleks tehase võimsus Eesti jaoks optimaalne ning mainitud hind isegi ülimalt soodne.
    «See 3 miljardi kroonine investeering on väga väike ja mul ei ole päris selge, kas nii odavalt üldse saab sellist tehast ehitada. Aastavõimsus on aga meile paras, sest väga suurtel tehastel on oma raskused ja probleemid, mis meile võivad olla ületamatud, näiteks tooraine juurdevedu.»
    «Üks põhjus, miks ei taheta väikeseid tehaseid ehitada, on see, et investeeringud ühe tonni kohta on väikestel tehastel alati suuremad,» lisas Reiska. «Kui me saaks selle tehase nii odavalt kätte, siis langeb see probleem kohe ära.»
    Majandusministeeriumi tööstuspoliitika osakonna juhataja Rünno Lumiste peab tehase rajamise plaani heaks uudiseks.
    «Meie lähiregioonis otsivad nii Läti, Leedu kui ka Peterburi ja Pihkva võimalust tselluloositehase ehitamiseks,» selgitas Lumiste. «Kes jõuab enne, see võtab teistelt siin regioonis ligi viieteistkümneks aastaks selle võimaluse. Tegemist on ikka niivõrd suure rahaga, et lihtsalt tekib probleeme finantseerijate leidmisega.»
    Lumiste sõnul on puiduvarude osas Lätil eelis Eesti ja Leedu ees, logistiliselt on võimalusi kõigil.
    «Tehase ehitamine Eestisse on võimalik, kuid seda on raske teostada,» arvas Lumiste. «Tegemist on siiski niivõrd suure projektiga, et ka risk on väga suur. Küsimus on selles, mis võiks olla meie tagatis nii suure summa puhul. Väliskonsultandid on avaldanud arvamust, et vaid ühte tselluloositehast pole mõtet omada, sest nii ei suudeta maailmaturu hinnakõikumistele vastu seista.»
    Lumiste sõnul on eestlaste teadmised suuremastaabilistes finants- ja kaubandustehingutes suhteliselt tagasihoidlikud, mis suurendab riski veelgi.
    «Siiski on meeldiv kuulda, et sellise asjaga tegeletakse,» lisas Lumiste.
    Lõuna-Rootsi tselluloositehase Södra Eesti esindaja, ASi Södra Eesti direktori asetäitja Madis Lambin suhtub kõnealusesse ideesse kahtlusega.
    «Raske ja küllaltki ränk on selline asi käima panna,» arvas Lambin.
    «Eestil jätkuks küll puitu 200 000tonnise tehase jaoks, kuid samas tekib turu küsimus. Praegu on tselluloositurul ikka väga raske seis -- aasta tagasi kukkus tselluloosi hind maailmaturul poole peale ja ei ole tänaseni eriti tõusnud.»
    «Põhjamaad on Euroopa tselluloosituru hõivanud ning võib-olla tõesti oleks Hiina meie tselluloosist huvitatud, kuid hinna küsimus jääb ikka,» lisas Madis Lambin.
    Mitmesuguseidvõimalikke tselluloositootmise projekte on Eestis välja pakutud ka varem, kuid enamasti on nad jäänudki projekti tasandile. Tõenäosust, et see projekt realiseeritakse, ei oska Ülo Pärnits täna hinnata.
    «Muidugi ei oska ma seda praegu öelda, sest kui see käima läheb, on see ilmselt sajandi lõpu suurim tööstusprojekt Eestis,» rääkis Pärnits.
    «Praegu asjad on aeglaselt, kuid siiski edasi liikunud ja terve rida inimesi tegeleb sellega.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Analüütik: tõrked riigi andmebaasides hoogustavad majanduslangust
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Rootsi börsil hüppas ühe aktsia hind täna enam kui kahekordseks
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.