Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas projekt on teostatav?

    Lühidalt, annaks jumal jõudu ja raha selle projekti realiseerimiseks, sest seda oleks väga vaja. Meil on piisavalt metsamaterjali, millest tselluloosi teha. Kindlasti on ka kõik metsaomanikud, kaasa arvatud riik, huvitatud sellest, et tselluloositehas Eestisse kunagi tuleks. Nii saaksime paremini väärtustada oma metsaressursse.
    Tehase rajamisel tuleks arvestada seda, et meil ei tasuks hakata ostma ja kasutama mingisugust poolikut või vananenud tehnoloogiat, vaid ta peaks olema ikkagi tipptehnoloogia, mis vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele ja oleks siinses regioonis konkurentsivõimeline.
    Praegu ei ole muidugi peamine küsimus isegi tehnoloogias, vaid selles, kust nii suur hulk vaba raha leitakse. Suurprojekt nõuab korralikke, tõsiseid investeerijaid.
    Metsaamet on nende jaoks ise välja pakkunud mõningaid projekte, kuidas võiks tselluloositööstust korraldada. Metsanduse arenguprogrammi raames on tehtud lausa üks uuring, mida oleme erinevatele investeerijatele ka tutvustanud.
    Muidugi on ka palju vastakaid arvamusi tselluloositehase tasuvuse suhtes. Aga me oleme oma töös kasutanud ka piiritaguseid eksperte, kes on pidanud taolise tööstuse rajamist Eestisse küllaltki reaalseks.
    Situatsioon on praegu selline, et käimas on kerge võidujooks kolme Balti riigi, Eesti, Läti ja leedu vahel. Kes enne oma tselluloositehase püsti saab, on pikaks ajaks võitja, sest teine taoline investeering siia kõrvale enam niisama lihtsalt ei teki.
    Eestis on tselluloosi toot-mine olnud traditsiooniliselt tähtsal kohal. Omal ajal oli Kehras üks Euroopa moodsamaid tselluloositehaseid. Nii et ressursi ja oskuste poole pealt peaks kõik korras olema ja ma usun, et Eesti majandusele pole midagi kasulikumat, kui see, et kohalik ressurss saaks väärtustatud kohapeal.
    Mis puutub projekti realiseerimisse, siis on Eesti mitu aastat järjest püüdnud seda ideed müüa, teavitades peamisi tselluloosi- ja paberitootjaid maailmas siinsest atraktiivsest keskkonnast.
    Oleme aru saanud, et tegureid, miks Eesti pole investeerijaile nii atraktiivne olnud, on mitu. Esiteks on Soome-Rootsi tselluloositootjad äärmiselt tugevad ja konkurentsivõimelised maailmas. Nende jaoks luua uusi täiendavaid võimsusi siin Läänemere ümber pole suurt mõtet.
    Samal ajal on soodne hoida enda lähedal tooraineressurssi, eriti kui on raha ja võimalusi puidu hindadega mängida. Kaugemalt tulijatel aga pole ka eriti huvitav tulla siia teiste nina alla konkureerima, seda enam, et Eestis saab toota vaid paarsada tuhat tonni tselluloosi aastas, mis maailma vägevate jaoks on väike kogus.
    Aga üldiselt on nii, et kui on olemas hea äriprojekt ja usaldusväärne tuumikinvestor, siis pole raske leida ka tselluloositehasele finantseerijat.
    Tselluloositehase rajamise algatus eesti firmadelt on igati teretulnud. Selge on see, et ettevõtjad on piisavalt kogenud ja annavad endale aru riskidest, mis selle projektiga kaasneksid.
    Kriitiliseks võib siin ainult kujuneda sellise äriplaani koostamine, mis oleks tõesti nii veenev, et sellele saab peale vajaliku finantseerimise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.