• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitatakse ilma ehitusloata

    Ilmar Lingi sõnul on ehitusloa probleem sisse kirjutatud juba ehitusseadusesse. «Praegu on väljatöötamisel valitsuse määruse projekt, mis peaks selle küsimuse lahendama,» lausus Link.
    Ehitusfirma Koger & Sumberg Tallinn ASi ehitusdirektor Tiit Nurklik kinnitas, et kuigi ehitaja ei tohi enne loa saamist ehitama hakata, tuleb seda siiski ette. «Loa saamine võtab aega ning eeldab korraliku dokumentatsiooni koostamist. Kuid see on nende ehitajate probleem, kes ei oota ära ehitusloa saamist, vaid hakkavad kohe tööle,» ütles Nurklik.
    Ehituslube väljastava Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Märt Ilusa sõnul kontrollitakse ehitusfirma litsentsi pikendamisel, kas firma varasemad objektid on rajatud ehitusloa alusel. «See sunnib ehitusfirmasid korrektsusele,» märkis Ilus.
    Tema kinnitusel on suurimaks probleemiks väiksemad renoveerimised ja kapitaalremondid, kuna ehitajad ei tea, et sealgi võib sõltuvalt ehituse iseloomust ehitusluba vaja minna.
    ASi Feer arendusdirektori Priit Aeru kinnitusel on raskused ehituslubadega tingitud sellest, et projekti kooskõlastamine võtab liiga palju aega. «Projektmaterjalid on väga mahukad ja neid tuleb kooskõlastada rohkem kui 20 instantsis, mida on liiga palju. See kõik võtab aega ning ehitusloa saamine hakkab venima,» selgitas Aer.
    Aeru sõnul ei tohiks loa saamine olla ehitaja ülesanne. Tavaliselt saab luba taotleda tellija, kui see ei ole ehitajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt antud ehitusfirma pädevusse, lausus ta.
    Teine võimalus oleks Aeru kinnitusel see, kui ehitusluba taotleks objekti projekteerija. «Kui kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, siis ei tohiks loa saamine probleeme valmistada,» lausus Aer.
    Aeru kinnitusel väljastavad ehituslube kohalikud omavalitsused, kelle ehitusjärelevalvega tegelevad inspektorid peaksid nende olemasolu ka kontrollima.
    «Suuremad firmad, kes mõtlevad rohkem oma maine peale, lähevad harva sellisele seaduserikkumisele,» väitis Aer.
    Tiit Nurkliku sõnul on sanktsioonidena ilma loata ehitamise eest ette nähtud rahatrahv, ehituse peatamine ja äärmusliku vahendina ka lammutamine. «Trahve on tehtud ja ehitusi peatatud küll, lammutamiseni ei ole minu teada Eestis veel jõutud,» ütles Nurklik.
    Märt Ilusa kinnitusel on lammutamist ette tulnud väikeste ehituste puhul. «Enamasti piirdume rahatrahviga,» ütles ta.
    Linnaplaneerimise amet võib määrata kuni 220 krooni suuruse trahvi, halduskohtus on võimalik seda suurendada 3000 kroonini, lisas Ilus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.