24. november 1996
Jaga lugu:

Ehitatakse ilma ehitusloata

Ilmar Lingi sõnul on ehitusloa probleem sisse kirjutatud juba ehitusseadusesse. «Praegu on väljatöötamisel valitsuse määruse projekt, mis peaks selle küsimuse lahendama,» lausus Link.

Ehitusfirma Koger & Sumberg Tallinn ASi ehitusdirektor Tiit Nurklik kinnitas, et kuigi ehitaja ei tohi enne loa saamist ehitama hakata, tuleb seda siiski ette. «Loa saamine võtab aega ning eeldab korraliku dokumentatsiooni koostamist. Kuid see on nende ehitajate probleem, kes ei oota ära ehitusloa saamist, vaid hakkavad kohe tööle,» ütles Nurklik.

Ehituslube väljastava Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Märt Ilusa sõnul kontrollitakse ehitusfirma litsentsi pikendamisel, kas firma varasemad objektid on rajatud ehitusloa alusel. «See sunnib ehitusfirmasid korrektsusele,» märkis Ilus.

Tema kinnitusel on suurimaks probleemiks väiksemad renoveerimised ja kapitaalremondid, kuna ehitajad ei tea, et sealgi võib sõltuvalt ehituse iseloomust ehitusluba vaja minna.

ASi Feer arendusdirektori Priit Aeru kinnitusel on raskused ehituslubadega tingitud sellest, et projekti kooskõlastamine võtab liiga palju aega. «Projektmaterjalid on väga mahukad ja neid tuleb kooskõlastada rohkem kui 20 instantsis, mida on liiga palju. See kõik võtab aega ning ehitusloa saamine hakkab venima,» selgitas Aer.

Aeru sõnul ei tohiks loa saamine olla ehitaja ülesanne. Tavaliselt saab luba taotleda tellija, kui see ei ole ehitajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt antud ehitusfirma pädevusse, lausus ta.

Teine võimalus oleks Aeru kinnitusel see, kui ehitusluba taotleks objekti projekteerija. «Kui kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, siis ei tohiks loa saamine probleeme valmistada,» lausus Aer.

Aeru kinnitusel väljastavad ehituslube kohalikud omavalitsused, kelle ehitusjärelevalvega tegelevad inspektorid peaksid nende olemasolu ka kontrollima.

«Suuremad firmad, kes mõtlevad rohkem oma maine peale, lähevad harva sellisele seaduserikkumisele,» väitis Aer.

Tiit Nurkliku sõnul on sanktsioonidena ilma loata ehitamise eest ette nähtud rahatrahv, ehituse peatamine ja äärmusliku vahendina ka lammutamine. «Trahve on tehtud ja ehitusi peatatud küll, lammutamiseni ei ole minu teada Eestis veel jõutud,» ütles Nurklik.

Märt Ilusa kinnitusel on lammutamist ette tulnud väikeste ehituste puhul. «Enamasti piirdume rahatrahviga,» ütles ta.

Linnaplaneerimise amet võib määrata kuni 220 krooni suuruse trahvi, halduskohtus on võimalik seda suurendada 3000 kroonini, lisas Ilus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum