25. november 1996
Jaga lugu:

Maamõõtmisega endiselt segased lood

6. novembril kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord peaks andma paljudele küsimustele üheselt selge vastuse. Nii mõndagi jääb segaseks. Pressis on väidetud, et ostueesõigusega saab erastada pooled krundid. Mis saab ülejäänutest? Kas jäävad erastamata? Ilmselt sooviti väljendada järgmist mõtet -- olemasolevaid maaplaane saab kasutada poole maade erastamisel ja teise poole tarvis tuleb uued plaanid koostada.

Plaanist olenemata saab maad erastada, kuigi asjaajamisel on kaks erinevat teed. Maa erastamist võiks äärmuseni lihtsustada ja viia võrreldavaks eluruumide erastamisega. Korterite erastatavas pinnas ei vaevutud kahtlema ja ülemõõtmisi tegema. Omandita jäämise hirm sundis esitatud dokumente allkirjastama. Alles pärast erastatud korteri müümist leiab uus omanik korteri väiksemana ostu-müügi numbritest. Lihtne ja odav erastamine ahvatleb, kuid võib põhjustada keerukaid kohtuvaidlusi.

Kehtestatud kord jaotab maaomanikud kaheks. Õnnelikud omanikud, kellele maa erastatakse olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel, kannavad kolme kulutust: kõigest 350 krooni eeltoimingute eest, 0,5% maa ostu-müügilepingus fikseeritud maa ja ostueesõigusega erastataval maal asuva metsa müügihinna summast ning kinnistamise riigilõivu. Vähem õnnelikud, kes käivad mõõdistamise ränkrasket teed, annavad välja eeltoimingute eest 200 krooni, kinnistamise riigilõivu ning nx1000 krooni maa mõõdistamise eest.

Maa ostueesõigusega erastamise kord vajab kommentaare ja tegevusjuhiseid erinevates olukordades. Peaks võimalikult täpselt määratlema krundiplaani tunnused, mille järgi omanik ja ametnik kohe saaksid aru, millisesse «kasti» omanik kuulub. Tavakodanikule ei ütle mõiste «riiklik ja kohalik geodeetiline võrk» suurt midagi. Kuidas teha selgeks, et krunt ei ole üldsegi seotud mingite võrkudega, vaid on tehtud just sellel krundil algavas ja lõppevas suvalises süsteemis? Mõõdistamise otsustajate ring peaks piirduma kahe otsustes selge, järjekindla ja hea mäluga ametnikuga. See väldiks omanike asjatut jooksutamist.

On veider, et maavanem peab seaduse täitmiseks omandama maamõõtja teadmised olemaks vahekohtunikuks omaniku ja talle alluva ametniku vaidluses. Kord ei anna pikkadeks vaidlusteks aega, kolme kuuga peavad eeltoimingud lõppema. Korra mitmes punktis on kirjas krundiplaani arvestatavuse tingimus -- plaanile peab olema kantud olemasolevad ehitised.

Erastamisejärgsele etapile -- maaturule -- mõeldes on ülimalt hea, kui maaomanik saab ostjale, võlausaldajale, äripartnerile lauale panna igati täpse, kogu tegelikkust kajastava maaplaani. See äratab usaldust ja kindlustab huvi.

Arvatakse, et on kiirem ja odavam, kui palgata kamba peale ühed maamõõtjad, näiteks poole küla mõõdistamiseks. Alati nii ei ole. Ikka leidub tellijate hulgas hinnaga leppimatu, kes maamõõtja eemale peletab.

Septembris oli maamõõdulitsentsi omandanud 142 firmat ja 100 üksikisikut. Enamik 100 üksikisikust on aga samal ajal peamiselt ametis firmades ja kes ei ole, saavad tunda halastamatut konkurentsi oma vanaaegsete mõõteriistade pärast.

Erastajatele soovitaksin ametnikega vaidlemiseks kanda kaasas korra teksti, mis on avaldatud Riigi Teataja I osas nr 77 11. novembrist 1996. Seadusloomest ja ametnikest tuleks välja juurida õhukeste toimikute kartus ja dubleerivate dokumentide nõudmine. Piisab erastaja märkusest avalduses, et sellised hooned kuuluvad talle lisatud dokumendi alusel. Kui erastamise korraldaja selles kahtleb, siis on see tema probleem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum