Välisrahale jääb Valga kaugeks

Tulemus vastas enam-vähem meie valimiseelsele prognoosile. Valimisliit Ma Elan Siin oli teatud mõttes äriklubi baasil moodustatud. Eelmine linnajuhtkond on teinud otsuseid, mis meie arvates pole kõige õigemad. Et me oma arvamust saaksime avaldada, seepärast ühinesime.

Samas ei olnud meie eesmärgid ärilised, me tahtsime, et meie hääl linna volikogus jääks kõlama.

Väga vähesed. Erakonnad on ju välja kujunenud Tallinna ja Tartu baasil. Väikelinnad tulevad erakonna juhtidele jälle meelde, kui algavad parlamendivalimised.

Ise olen olnud koonderakonna toetajaliige, isegi teatud mõttes asutaja, sest kui koonderakond moodustati, kutsuti maavanemad erakonna loomise juurde. Koonderakonna liikmeks ma aga astunud pole.

Olen aktsionär Valgamaal Hummulis asuvas firmas, ASis Vallai, mis protekteerib kumme. Mul on seal aktsiaid võrdväärselt teiste asutajaliikmetega.

Kuna Vallai asub Hummuli vallas, ei saa ma Valga linnapeana firma käekäiku muud moodi mõjutada kui üldkoosolekul vastavalt oma häältele.

Mul on tulnud kohe, esimestel linnapeaks oleku päevadel öelda oma arvamus firma kohta, kus oli minu eelmine töökoht. Tahan jääda neutraalseks. Et keegi ei saaks mulle ette heita ühepoolseid otsuseid.

1995. aasta detsembris ostis Transoli Service Tööstuspangalt kaks kolmandikku kinomajast. Kaks kuud hiljem alustati aga hoone sundvõõrandamist. See protsess on torpedeerinud Transoil Service'i arengukavasid.

Tänaseks on materjalid siseministeeriumist ringiga tagasi jõudnud, nõutakse täiendavaid andmeid. Kokku on Valgas sundlikvideerimisele määratud kolm objekti, millest ülejäänud ei puuduta Transoil Service'it. Seega on tegu komplekse probleemiga.

Võib mõista kahtlusi, et mina pole otsustajana objektiivne. Jään aga kindlalt selle juurde, et omal ajal tehtud sundvõõrandamise otsus oli vale.

Loomulikult mitte. See oli vaid meie reklaamlause, et firma ligitõmbavust suurendada. Samas arvan, et iga ilus ja arenenud koht, olgu ta ka linna ääres, annab Valgale palju juurde. Ja kui Transoil Service näeb võimalusi arendada oma keskust edasi, siis miks mitte.

Eelarve on linnavalitsus läbi arutanud ja esitanud linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Praeguse seisuga on eelarve maht üle 42 miljoni krooni.

Samas pole eelarveprojektis veel ühtki riigipoolset summat sees. Loodame, et lisandub umbes 20 miljonit krooni. Valga tänavune linnaeelarve on 45 miljonit krooni.

Paljuvaieldud müügimaksu tühistas eelmine volikogu tänavu juunis. Praegune linnavalitsus seda maksu kindlasti ei taasta.

Veoautode sissesõiduloa tasu jääb. Eelnõu kohaselt ei pea seda maksma kohalik, vaid linna sissesõitnu. Lähemal ajal kohtub linnavalitsus lasteaedade ja koolide hooldekogudega, et rääkida lasteaiamaksust, mida ametlikult nimetatakse lastevanemate osaluseks lasteasutuste eelarves. Selle maksu kaotamine vähendaks laste õppimis- ja arenguvõimalusi.

Linnavalitsus ei pea täna õigeks lasteaiamaksu vähendada. Aga me ka ei tõsta seda.

Meil on kolm munitsipaalettevõtet: Valga Soojus, Valga Vesi ja Elamu. Esialgu peame viima nad vastavusse äriseadusega, see tähendab moodustama aktsiaseltsid. Seejärel otsustame, kas müüme teatud osa aktsiatest maha.

Kaldun arvama, et ilmselt pole sajaprotsendilise linna osalusega enam õige jätkata. Leian, et munitsipaalis on hetkel mitmeid soodsaid ruume, kus võiks äritegevust laiendada. Neid ruume ei pea ilmtingimata maha müüma. Linn võib need edukalt ka välja rentida ettevõtjaile.

Valgas on kõrged pangaintressi määrad. Valitsuse tasandil on eelmine linnajuhtkond ja ka äriklubi püüdnud sellele lahendust leida. Tegelikult on see ju regionaalpoliitika, et lasta intressimäär alla, kasvõi Eesti keskmise tasemeni.

Kuigi riigieelarve pole veel kinnitatud, on haigla esimese järgu ehituse lõpetamiseks kate olemas. Lahendamata on aga haigla sisustuse rahastamise küsimus. Ka staadioni lõpetamiseks on rahalised katted olemas, sealhulgas omavalitsuse osalus.

Samal ajal jätkuvad suures mahus Valga puhastusseadmete ja veetrasside ehitus, kus on täiesti tuntav riigipoolne abi.

Phare programmi alusel on moodustatud töögrupid, kes töötavad piiri ületamise korra kallal, samuti püüavad leida lahendusi kahe linna ühistele probleemidele.

Näiteks ei tohi Valga tööandja tööle võtta lätlasi. Küsimus ei taandu ainult sellele, et ei tohi. Nii on ju pikki aastaid elatud ja paljudel juhtudel vajab firma just teises riigis elavat kvaliteetset tööjõudu. Meie eesmärk pole tuua Lätist Valgasse massiliselt töötajaid, aga mingil protsendil tööjõust võiks lubada Eestis töötada ja vastupidi.

Valgas domineerivad teenindus ja kaubandus. Suurendama peab tootmist, mis loob uusi väärtusi. Tõsi, kõik endised tehased ja vabrikud jätkavad tööd, aga uut tootmist pole viimasel ajal eriti juurde tulnud. Võimalusi ja hooneid selleks Valgas on.

Kurb, et meieni ei jõua välisinvestorid, sest neid lihtalt ei tooda Valgasse. Näiteks kaubandustööstuskoda tutvustab võimalikele välisinvestoritele Tallinna ja ehk ka Tartu võimalusi. Välisinvestoril pole aimugi, millised võimalused on Valgas, näiteks millised on meie rendipindade hinnad.

Millegipärast tundub loomulikuna, et Tallinna tee Valgasse on pikem kui Valga tee Tallinna. Valga on üks osa Eestimaast, ei kolkalinn ega perifeeria.