• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusemehed jaotavad jaeturgu

    Jaemüüjate esiridades on EK, AA-Trading, Neste ja Statoil, suurt hüpet kavandavad Shell ja Lukoil.
    Ajalugu teab kahte põhilist kütuseturu arenguteed. Üks neist on konservatiivne Soome arengumudel, kus Neste oli rohkem kui 30 aastat monopoolses seisundis. Alles pärast Neste saamist täistsükliga naftafirmaks avati Soome turg.
    Teine on Singapuri mudel, kus kütusefirmadele avati kõik uksed ja aknad. Tulemuseks -- 5--10 aasta jooksul tekkis kiiresti arenev naftariik, kus on üle 50 miljoni tonni naftatöötlemisvõimsusi. Eesti peab otsima oma teed nende kahe äärmuse vahel.
    ASi EK 42 tankla osatähtsus kütuste jaemüügiturul Eestis on hinnanguliselt veerand. 1995. aastal oli EK müügikäive 63O mln krooni ja kasum ligi 10 mln krooni. Musta turu osatähtsus nullib tänavuselt aastalt loodetud 3Oprotsendilise kasvu. EK finantsosakonna andmeil tuleb kasumireale kirjutada bilanssi ilmselt miinus 10 mln krooni.
    EK endine peadirektor Henn Pärn osutab ühe süüdistava sõrmega riigile, kes tõstis aasta algul äpardunult kütuseaktsiisi, põhjustades nõnda musta turu plahvatusliku tõusu. Teisega näitab ta tolliametile, kes ei suuda «mustade meestega» midagi tõsist ette võtta. Maksuametit Pärn eriti ei torgi, öeldes, et see ei suuda ju pideva kontrolli all hoida 200-300 väikest tanklat.
    Tolliamet süüdistab omakorda Pärna ja kohtu kaudu ka EKd, väites, et viimane on olnud mustal turul ise üks mänguritest.
    EK uue omaniku ASi Estonian Oil Service (EOS) tegevdirektor Arnout Lugtmeijer ja EK juhatuse uus esimees Charles Worman ütlevad, et EKga seotud plaanid pole veel nii küpsed, et neid avalikustada. Suuremaid muutusi lubavad nad tuleval aastal. Esialgu jätkame EK tanklaketi arengut EOSi raames ja tahame säilitada EK liidrirolli Eesti jaemüügiturul, ütleb Lugtmeijer.
    Lugtmeijer lausub EK võimaliku müümise kohta, et kõik on võimalik, kuid esialgu pole see veel kavatsus. Kuulduste põhjal peab EOS siiski EK müügi üle kõnelusi Texaco ja Lukoiliga. Ukse vahelt piiluvat sisse ka AA-Trading.
    «Lukoili president Vagit Alekperov ütles, et meie firmal tuleb võtta Eesti jaemüügiturust 20--25 protsenti,» ütles Lukoil Eesti ASi peadirektor Galina Murt oma esimeses intervjuus Eesti ajakirjandusele. Kui Lukoil alustas oma tegevust Eestis 1992. aastal, ennustas Alekperov Äripäevas, et firma osaks Eesti kütusetarnetes saab olema 90 protsenti. Täna paneb see ennustus presidenti vist punastama, Lukoili kolme statsionaarse ja üheksa konteinertankla osakaal Eesti jaemüügiturul on 3-4 protsenti.
    Murti sõnul muutus Lukoili peakorteri suhtumine Moskvas 1995. aastal, kui leiti, et Vene riigile ja riiklikele ettevõtetele kuuluv üks maailma suuremaid naftakontserne peab olema tugevalt esindatud ka Eestis. «Lukoil on suur ja kui turuosa on tema eesmärk, siis võime mängida hinnaga ja kui vaja, on meie Moskva peakorter valmis rakendama ka dumpingut,» hoiatab Murt.
    Tema sõnul on vastavad projektid Lukoilil juba olemas ja alates juulist 1996 on eraldatud ka raha laienemisplaanide katteks. Me hakkasime ise sisse tooma ka kõrgeoktaanilist bensiini, minnes mööda Nestest, kellelt me seda seni ostsime, lausub ta.
    Kuuldused EOSi läbirääkimistest Lukoiliga EK müümise üle lisavad lennukust Murti lubadusele tõsta Lukoili osa Eesti kütuseturul 25protsendini.
    AS AA-Trading on Alexela ja Autokütuse ühinemise järel tõusnud Eesti jaemüügituru tegijate edetabelis teiseks, omades 17--18 protsenti turust. AA-Tradingu peadirektori Heiti Hääle sõnul on nende peamine klient maal, kus elab ligi 40 protsenti Eesti elanikest. Konkureerime maal täna EKga, kellel on seal suur N Liidu aegsetest kolhoosidest pärit tanklavõrk, ütleb Hääl.
    Hääl ja ka AA-Tradingu juhatuse esimees Juhan Kolk on aga optimistlikud, et Coastali-sugune suur firma ei pea oma kaugemates plaanides silmas mitte Eesti väikest turgu, vaid Venemaad, Ukrainat ja Poolat, kus on võimalik teenida palju rohkem.
    Nende arvates oleks mõistlik, kui EOS müüks EK mõnele Eesti turule spetsialiseerunud kütusefirmale. Kui rahakott lubab, on ka AA-Trading kahtlemata võimalike ostjate rivis, ütlevad Kolk ja Hääl.
    Oleme Eesti jaeturul, et jääda siia ka viie ja kümne aasta pärast, märgivad nad. Hääle sõnul on firma investeerinud tanklatesse Eestis 76 mln krooni ja kavatseb investeeringuid jätkata. «Ükski AA-Tradingu omanikest ei ole siiski nii armunud kütuseärisse, et me poleks valmis firmat ära müüma, kui näiteks mõni välisinvestor pakub sobivat hinda,» lisavad Kolk ja Hääl.
    Kodumaiste ettevõtjatena on nad aga mures, et Eesti riik on andnud EK erastamisega EOSile välisfirmade kätte umbes 55% siinsest kütuse jaemüügiturust ehk strateegilise otsustamise ja kartellikokkulepete võimaluse. «Ei tea, kas Eesti kütuseturu strateegilisi otsuseid langetatakse Houstonis, Londonis, Helsingis või Stavangeris, kindlasti mitte aga Tallinnas,» ütlevad Kolk ja Hääl.
    «Shell ei võistle, ta võtab vaid oma,» kordab Shelli jaemüügi direktor Pedro Cardenes Riiast firma tuntud lööklauset.
    Shelli Eesti piirkonna juhataja Riina Aamisepp lisab, et praegu on Shell Eesti ASil neli töötavat bensiinijaama ja ettevalmistamisel paar projekti, mille edukus sõltub maaküsimuste lahendamise kiirusest.
    1995. aastal avatud Shelli kahe jaama aastakäive kokku oli ligikaudu 5 miljonit liitrit. Tänavu on käiku läinud veel kaks tanklat ja 1996. aasta läbimüügi tulemuseks prognoosib firma 10 miljonit liitrit.
    Pikaajalises perspektiivis on Shellil plaanis rajada bensiinijaamade võrk, mis kataks 15 protsenti Eesti kütuse jaemüügiturust, teatab Aamisepp. Praegu hinnatakse Shelli osaks alla kolme protsendi turust.
    «Statoili lähemate aastate eesmärk on saada juhtivaks kütuste jaemüügiketiks Balti riikides,» ütleb Statoili turundusprojekti juht Eestis Marko Allikson. Praegu on meie turuosa Eestis 10--12 protsenti, aastaks 2000 oleme planeerinud selle tõusu 20 protsendini, teatab Allikson.
    Tänaseks on Statoilil Eestis valmis 12 jaama ja kaks Tallinnas ehitamisel, kusjuures ühe tankla keskmine maksumus on 15 miljonit krooni. Jõudmaks kavandatud turuosani, tuleb Eestisse kokku 22 Statoili jaama, lausub Allikson. Tema sõnutsi on Statoili jaoks esmatähtis, et firmat peetaks nii bensiini kui ka teenindamise kvaliteedi osas parimaks. Kasum on meie pikaajaline eesmärk, lisab Allikson.
    1. novembrist 1996 on Statoili Balti keskuseks Riia. Selle aasta lõpuks peab Balti riikides olema 43 Statoili jaama, kõige enam Leedus, siis Lätis ja Eestis, vastavalt elanike arvule. Kuhu Statoil Baltimaadest edasi läheb, see otsustatakse firma peakorteris Stavangeris, lausub Allikson. Ta lisab, et juba mitmendat aastat on Statoilil üks bensiinijaam ka Venemaal, Murmanskis.
    Neste osa Eesti kütuse jaemüügiturul on täna 15-16 protsenti. Praegu on meil Eestis 21 jaama ja kahte ehitatakse, ütleb Neste jaemüügidirektor Eestis Heikki Vuorinen.
    Tänavu on Neste investeeringute maht Eestis Vuorineni sõnul 100 miljonit krooni. Vuorinen lisab, et praegu koostatakse Neste 1997. aasta eelarvet, millega on seotud ka investeeringute plaanid järgnevateks aastateks.
    «Kogused liitrites, mida oleme müünud 1995. ja 1996. aastal ning mida kavatseme müüa 1997. aastal, on kahjuks ärisaladus. Mul ei lubata neid avaldada,» räägib Vuorinen. 1995. aastal oli Neste käive Eestis ligi 500 miljonit krooni, tänavu tuleb see 800 ja 900 miljoni vahele, kuid jaemüüki ma sellest eraldada ei oska, sõnab ta.
    Vuorineni sõnutsi ei oska ta kommenteerida ka Neste tegevust Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas või Saksamaal, sest seal tegutsevad Neste OY iseseisvad tütarfirmad, kellel on oma strateegia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
USA aktsiaturgudel taas hoogne müügipäev
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.