Streigiähvardusi ei põhjusta kehv elatustase

Töötülid tekivad enamasti palgaküsimustes või kollektiivlepingu sõlmimise ja selle mittetäitmise pärast. Enamik tülidest on jõudnud rahuliku lahenduseni.

«Loomulikult on regionaalses plaanis olukord erinev -- palgad ja elamistingimused on erinevad ja see on üks töötülide ajenditest,» rääkis Tammik. «Kui võrrelda palga ja tarbijahinnaindeksi kasvu, siis siin suuri kääre ei ole ja elatustaseme olulist langust pole toimunud.»

«Streik on ikka äärmine abinõu, mis ei ole küsimuse lahendus,» lisas Tammik. «Lahendus on ikka kokkulepe tööandjate ja töövõtjate vahel, enamikus on saadud sellest aru ja me oleme jõudnud kokkuleppele.»

Erinevat tüüpi ettevõtetel on tavaliselt ka erinevad tülide põhjused. Kui riigiettevõtetes on esiplaanil palgaga seotud küsimused ja palganõudmised, siis eraettevõtetel töötajatel sotsiaalse turvalisuse küsimused, selle tagamine ja kollektiivlepingute sõlmimine või sellest keeldumine.

«Paljud juhid lihtsalt keelduvad kollektiivlepingut sõlmimast ka objektiivsetel põhjustel, sest nad ei tea, kuidas nende tulevik välja näeb,» selgitas Tammik.

Välisfirmade omanduses olevate ettevõtete puhul on tegemist peale palgaküsimuste ka Eesti tööseadusandluse mittetundmise ja selle mittetäitmisega seotud probleemistikuga.

«Välisosalusele langeb väike osa töötülidest, enamikus on riigi- ja eraettevõtted, mida on pea ühepalju,» lisas Tammik.

Eile toimusid Silmetis riikliku lepitaja eestvedamisel läbirääkimised juhtkonna ja kohalike ametiühingute esindajate vahel. Harald Tammik peab Silmetis tekkinud olukorda seni üheks raskemaks -- ühelt poolt nõuavad töötajad palgatõusu, teisalt on tegemist kahjumis ettevõttega.

«Töötajate nõudmised on põhjendatud, sest tehase keskmine palk on alla vabariigi keskmist, ulatudes 1500--1600 kroonini, kui keskmine on üle 3000 krooni,» selgitas Tammik. «Samas on tehase majanduslik olukord raske ja nende nõudmiste täitmine on raskendatud.»

Eilsetel läbirääkimistel püüti leida palga tõstmiseks ettevõttest sisemisi reserve.

«Jõudsime kokkuleppele, et tuleb alustada altpoolt -- tsehhidest,» rääkis Tammik. «Juhtkond töötab välja kahe nädala jooksul koos ametiühingu ja iga tsehhi aktiiviga konkreetse tsehhi reservide võimalused, võimalikest lahenditest teavitatakse töötajaid.»

«Majanduslikult võttes on kaks võimalust -- kas toodangu mahu kasv, mis on piiratud nii turu kui tooraine osas või siis leida sisemisi reserve,» lisas Tammik. «Muid võimalusi ei ole. Meil on turumajandus ja selle reeglitega peavad kõik arvestama.»

Silmeti töötüli üks olulisem tekkepõhjus on lähenev erastamine, mis toob kindlasti kaasa suuri koondamisi.

«Eks kollektiiv ole praegu osalt sellest ärritatud,» arvas Tammik, «et tal ei ole sotsiaalset garantiid -- kardetakse koondamisi ja palga langust. Osalt on praegune situatsioon just sellest tingitud, et kollektiiv tahab praegu enne erastamist endale välja võidelda teatud palgataset.»