Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Streigiähvardusi ei põhjusta kehv elatustase

    Töötülid tekivad enamasti palgaküsimustes või kollektiivlepingu sõlmimise ja selle mittetäitmise pärast. Enamik tülidest on jõudnud rahuliku lahenduseni.
    «Loomulikult on regionaalses plaanis olukord erinev -- palgad ja elamistingimused on erinevad ja see on üks töötülide ajenditest,» rääkis Tammik. «Kui võrrelda palga ja tarbijahinnaindeksi kasvu, siis siin suuri kääre ei ole ja elatustaseme olulist langust pole toimunud.»
    «Streik on ikka äärmine abinõu, mis ei ole küsimuse lahendus,» lisas Tammik. «Lahendus on ikka kokkulepe tööandjate ja töövõtjate vahel, enamikus on saadud sellest aru ja me oleme jõudnud kokkuleppele.»
    Erinevat tüüpi ettevõtetel on tavaliselt ka erinevad tülide põhjused. Kui riigiettevõtetes on esiplaanil palgaga seotud küsimused ja palganõudmised, siis eraettevõtetel töötajatel sotsiaalse turvalisuse küsimused, selle tagamine ja kollektiivlepingute sõlmimine või sellest keeldumine.
    «Paljud juhid lihtsalt keelduvad kollektiivlepingut sõlmimast ka objektiivsetel põhjustel, sest nad ei tea, kuidas nende tulevik välja näeb,» selgitas Tammik.
    Välisfirmade omanduses olevate ettevõtete puhul on tegemist peale palgaküsimuste ka Eesti tööseadusandluse mittetundmise ja selle mittetäitmisega seotud probleemistikuga.
    «Välisosalusele langeb väike osa töötülidest, enamikus on riigi- ja eraettevõtted, mida on pea ühepalju,» lisas Tammik.
    Eile toimusid Silmetis riikliku lepitaja eestvedamisel läbirääkimised juhtkonna ja kohalike ametiühingute esindajate vahel. Harald Tammik peab Silmetis tekkinud olukorda seni üheks raskemaks -- ühelt poolt nõuavad töötajad palgatõusu, teisalt on tegemist kahjumis ettevõttega.
    «Töötajate nõudmised on põhjendatud, sest tehase keskmine palk on alla vabariigi keskmist, ulatudes 1500--1600 kroonini, kui keskmine on üle 3000 krooni,» selgitas Tammik. «Samas on tehase majanduslik olukord raske ja nende nõudmiste täitmine on raskendatud.»
    Eilsetel läbirääkimistel püüti leida palga tõstmiseks ettevõttest sisemisi reserve.
    «Jõudsime kokkuleppele, et tuleb alustada altpoolt -- tsehhidest,» rääkis Tammik. «Juhtkond töötab välja kahe nädala jooksul koos ametiühingu ja iga tsehhi aktiiviga konkreetse tsehhi reservide võimalused, võimalikest lahenditest teavitatakse töötajaid.»
    «Majanduslikult võttes on kaks võimalust -- kas toodangu mahu kasv, mis on piiratud nii turu kui tooraine osas või siis leida sisemisi reserve,» lisas Tammik. «Muid võimalusi ei ole. Meil on turumajandus ja selle reeglitega peavad kõik arvestama.»
    Silmeti töötüli üks olulisem tekkepõhjus on lähenev erastamine, mis toob kindlasti kaasa suuri koondamisi.
    «Eks kollektiiv ole praegu osalt sellest ärritatud,» arvas Tammik, «et tal ei ole sotsiaalset garantiid -- kardetakse koondamisi ja palga langust. Osalt on praegune situatsioon just sellest tingitud, et kollektiiv tahab praegu enne erastamist endale välja võidelda teatud palgataset.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.