Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ärimees ei tunne Hiinat
Järk-järgult keskvõimu kontrolli alt vabaneva majandusega Hiinast on saanud üks arvestatavamaid turge maailmas. Kiiresti arenev ja stabiilne, vapustustest ja skandaalidest vaba majandus on äratanud huvi ka Läänemere regiooni riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Leedus ja Poolas.
Soome ja Rootsi on lisaks aktiivsetele kaubandussidemetele investeerinud suuri summasid Hiina elektroonika- ja rasketööstusesse ning arenevasse piimatööstusesse, Leedul ja Poolal on tähtis osa Hiina kaupade maismaatranspordis Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Eestis seevastu on hetkel veel valdav arvamus, et Hiina on liiga kauge maa, mis muudab transpordi kalliks ja äri väheefektiivseks. Eelarvamused ja stambid on Eesti eksportöörides tekitanud Hiina kui võimaliku turu vastu võõristuse.
Samas võiks välja tuua vähemalt viis valdkonda, mis võiksid Eesti firmadele huvi pakkuda: Eesti kaupade eksport Hiinasse, Hiina kaupade transiit läbi Eesti, Eesti firmade allhanketööd Hiina firmadele, Eesti investeeringud Hiinasse, Hiina kaupade import Eestisse.
1. Eksport. Oma suuruse ja arengutempo poolest pole Hiina turg Eestile vähem tähtis kui Euroopa, Põhja-Ameerika või Venemaa turg ning hästi planeeritud ja kohalikku eripära arvestav müügistrateegia võib selle tähtsust suurendada rohkem, kui seda hetkel ette näha osatakse.
2. Transiit. Aastaks 2005 kavatseb Hiina suurendada oma väliskaubanduse bilanssi 500 miljardile USA dollarile, millest ligi 20 protsenti langeb Euroopa riikide arvele. Kui kasvõi üks protsent nendest kaupadest liiguks läbi Eesti, looks see Eesti sadamatele, logistikafirmadele ning tollivabadele ladudele arvestatavad teenimisvõimalused.
3. Allhanketööd. Kui Eesti firmad teeksid Hiina firmadele allhanketöid, tooks see Eestisse täiendavaid investeeringuid, looks uusi töökohti ning suurendaks ekspordinäitajaid. Näide taolise lähenemise edukusest on firma Garmentes, mis turustab USAs Hiinast toodud materjalist Eestis õmmeldud T-särke (vt Äripäev nr 193, 30. oktoober 1996. a).
4. Investeeringud. Viimasel ajal paljuräägitud Eesti majanduse võimaliku ülekuumenemise ohtu aitaks leevendada Eesti firmade ja pankade investeeringud Hiina väike- (s.o Hiina mõistes) ja keskmise suurusega ettevõtlusesse. Hiinas ekspordipotentsiaali omavad Eesti firmad võiksid luua kohapeal filiaale, kasutamaks ära kohalikke soodustusi ja odavat efektiivset tööjõudu. Eesti pangad leiaksid Hiinas võimalusi, investeerides näiteks kohalikesse infrastruktuuriprojektidesse, mis lääne spetsialistide arvates on ühed tasuvamad ja kiiremini raha tagasitoovad maailmas. Samuti on võimalus tegutseda kohalikel väärtpaberiturgudel.
5. Import. Eestisse jõuab kolmandate maade kaudu ning tihti ka varjatud kujul suur kogus Hiina kaupu. Teel olles on kaupade hinnad tõusnud. Ka siin oleks Eesti firmadel mänguruumi küllalt.
Lähemalt sellest, milline on tegelik olukord ning kuidas Eesti firmad saavad Hiinas sidemeid luua, kuidas transportida kaupu ning kuidas liigub raha, on kavas kõnelda jaanuaris majandusministeeriumi ja Eesti-Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö assotsiatsiooni korraldataval infoseminaril, millest on kutsutud osa võtma kõik välisturul tegutsevad firmad.