Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ärimees ei tunne Hiinat

    Järk-järgult keskvõimu kontrolli alt vabaneva majandusega Hiinast on saanud üks arvestatavamaid turge maailmas. Kiiresti arenev ja stabiilne, vapustustest ja skandaalidest vaba majandus on äratanud huvi ka Läänemere regiooni riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Leedus ja Poolas.
    Soome ja Rootsi on lisaks aktiivsetele kaubandussidemetele investeerinud suuri summasid Hiina elektroonika- ja rasketööstusesse ning arenevasse piimatööstusesse, Leedul ja Poolal on tähtis osa Hiina kaupade maismaatranspordis Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
    Eestis seevastu on hetkel veel valdav arvamus, et Hiina on liiga kauge maa, mis muudab transpordi kalliks ja äri väheefektiivseks. Eelarvamused ja stambid on Eesti eksportöörides tekitanud Hiina kui võimaliku turu vastu võõristuse.
    Samas võiks välja tuua vähemalt viis valdkonda, mis võiksid Eesti firmadele huvi pakkuda: Eesti kaupade eksport Hiinasse, Hiina kaupade transiit läbi Eesti, Eesti firmade allhanketööd Hiina firmadele, Eesti investeeringud Hiinasse, Hiina kaupade import Eestisse.
    1. Eksport. Oma suuruse ja arengutempo poolest pole Hiina turg Eestile vähem tähtis kui Euroopa, Põhja-Ameerika või Venemaa turg ning hästi planeeritud ja kohalikku eripära arvestav müügistrateegia võib selle tähtsust suurendada rohkem, kui seda hetkel ette näha osatakse.
    2. Transiit. Aastaks 2005 kavatseb Hiina suurendada oma väliskaubanduse bilanssi 500 miljardile USA dollarile, millest ligi 20 protsenti langeb Euroopa riikide arvele. Kui kasvõi üks protsent nendest kaupadest liiguks läbi Eesti, looks see Eesti sadamatele, logistikafirmadele ning tollivabadele ladudele arvestatavad teenimisvõimalused.
    3. Allhanketööd. Kui Eesti firmad teeksid Hiina firmadele allhanketöid, tooks see Eestisse täiendavaid investeeringuid, looks uusi töökohti ning suurendaks ekspordinäitajaid. Näide taolise lähenemise edukusest on firma Garmentes, mis turustab USAs Hiinast toodud materjalist Eestis õmmeldud T-särke (vt Äripäev nr 193, 30. oktoober 1996. a).
    4. Investeeringud. Viimasel ajal paljuräägitud Eesti majanduse võimaliku ülekuumenemise ohtu aitaks leevendada Eesti firmade ja pankade investeeringud Hiina väike- (s.o Hiina mõistes) ja keskmise suurusega ettevõtlusesse. Hiinas ekspordipotentsiaali omavad Eesti firmad võiksid luua kohapeal filiaale, kasutamaks ära kohalikke soodustusi ja odavat efektiivset tööjõudu. Eesti pangad leiaksid Hiinas võimalusi, investeerides näiteks kohalikesse infrastruktuuriprojektidesse, mis lääne spetsialistide arvates on ühed tasuvamad ja kiiremini raha tagasitoovad maailmas. Samuti on võimalus tegutseda kohalikel väärtpaberiturgudel.
    5. Import. Eestisse jõuab kolmandate maade kaudu ning tihti ka varjatud kujul suur kogus Hiina kaupu. Teel olles on kaupade hinnad tõusnud. Ka siin oleks Eesti firmadel mänguruumi küllalt.
    Lähemalt sellest, milline on tegelik olukord ning kuidas Eesti firmad saavad Hiinas sidemeid luua, kuidas transportida kaupu ning kuidas liigub raha, on kavas kõnelda jaanuaris majandusministeeriumi ja Eesti-Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö assotsiatsiooni korraldataval infoseminaril, millest on kutsutud osa võtma kõik välisturul tegutsevad firmad.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.