• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ärimees ei tunne Hiinat

    Järk-järgult keskvõimu kontrolli alt vabaneva majandusega Hiinast on saanud üks arvestatavamaid turge maailmas. Kiiresti arenev ja stabiilne, vapustustest ja skandaalidest vaba majandus on äratanud huvi ka Läänemere regiooni riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Leedus ja Poolas.
    Soome ja Rootsi on lisaks aktiivsetele kaubandussidemetele investeerinud suuri summasid Hiina elektroonika- ja rasketööstusesse ning arenevasse piimatööstusesse, Leedul ja Poolal on tähtis osa Hiina kaupade maismaatranspordis Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
    Eestis seevastu on hetkel veel valdav arvamus, et Hiina on liiga kauge maa, mis muudab transpordi kalliks ja äri väheefektiivseks. Eelarvamused ja stambid on Eesti eksportöörides tekitanud Hiina kui võimaliku turu vastu võõristuse.
    Samas võiks välja tuua vähemalt viis valdkonda, mis võiksid Eesti firmadele huvi pakkuda: Eesti kaupade eksport Hiinasse, Hiina kaupade transiit läbi Eesti, Eesti firmade allhanketööd Hiina firmadele, Eesti investeeringud Hiinasse, Hiina kaupade import Eestisse.
    1. Eksport. Oma suuruse ja arengutempo poolest pole Hiina turg Eestile vähem tähtis kui Euroopa, Põhja-Ameerika või Venemaa turg ning hästi planeeritud ja kohalikku eripära arvestav müügistrateegia võib selle tähtsust suurendada rohkem, kui seda hetkel ette näha osatakse.
    2. Transiit. Aastaks 2005 kavatseb Hiina suurendada oma väliskaubanduse bilanssi 500 miljardile USA dollarile, millest ligi 20 protsenti langeb Euroopa riikide arvele. Kui kasvõi üks protsent nendest kaupadest liiguks läbi Eesti, looks see Eesti sadamatele, logistikafirmadele ning tollivabadele ladudele arvestatavad teenimisvõimalused.
    3. Allhanketööd. Kui Eesti firmad teeksid Hiina firmadele allhanketöid, tooks see Eestisse täiendavaid investeeringuid, looks uusi töökohti ning suurendaks ekspordinäitajaid. Näide taolise lähenemise edukusest on firma Garmentes, mis turustab USAs Hiinast toodud materjalist Eestis õmmeldud T-särke (vt Äripäev nr 193, 30. oktoober 1996. a).
    4. Investeeringud. Viimasel ajal paljuräägitud Eesti majanduse võimaliku ülekuumenemise ohtu aitaks leevendada Eesti firmade ja pankade investeeringud Hiina väike- (s.o Hiina mõistes) ja keskmise suurusega ettevõtlusesse. Hiinas ekspordipotentsiaali omavad Eesti firmad võiksid luua kohapeal filiaale, kasutamaks ära kohalikke soodustusi ja odavat efektiivset tööjõudu. Eesti pangad leiaksid Hiinas võimalusi, investeerides näiteks kohalikesse infrastruktuuriprojektidesse, mis lääne spetsialistide arvates on ühed tasuvamad ja kiiremini raha tagasitoovad maailmas. Samuti on võimalus tegutseda kohalikel väärtpaberiturgudel.
    5. Import. Eestisse jõuab kolmandate maade kaudu ning tihti ka varjatud kujul suur kogus Hiina kaupu. Teel olles on kaupade hinnad tõusnud. Ka siin oleks Eesti firmadel mänguruumi küllalt.
    Lähemalt sellest, milline on tegelik olukord ning kuidas Eesti firmad saavad Hiinas sidemeid luua, kuidas transportida kaupu ning kuidas liigub raha, on kavas kõnelda jaanuaris majandusministeeriumi ja Eesti-Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö assotsiatsiooni korraldataval infoseminaril, millest on kutsutud osa võtma kõik välisturul tegutsevad firmad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.