Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ärimees ei tunne Hiinat

    Järk-järgult keskvõimu kontrolli alt vabaneva majandusega Hiinast on saanud üks arvestatavamaid turge maailmas. Kiiresti arenev ja stabiilne, vapustustest ja skandaalidest vaba majandus on äratanud huvi ka Läänemere regiooni riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Leedus ja Poolas.
    Soome ja Rootsi on lisaks aktiivsetele kaubandussidemetele investeerinud suuri summasid Hiina elektroonika- ja rasketööstusesse ning arenevasse piimatööstusesse, Leedul ja Poolal on tähtis osa Hiina kaupade maismaatranspordis Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
    Eestis seevastu on hetkel veel valdav arvamus, et Hiina on liiga kauge maa, mis muudab transpordi kalliks ja äri väheefektiivseks. Eelarvamused ja stambid on Eesti eksportöörides tekitanud Hiina kui võimaliku turu vastu võõristuse.
    Samas võiks välja tuua vähemalt viis valdkonda, mis võiksid Eesti firmadele huvi pakkuda: Eesti kaupade eksport Hiinasse, Hiina kaupade transiit läbi Eesti, Eesti firmade allhanketööd Hiina firmadele, Eesti investeeringud Hiinasse, Hiina kaupade import Eestisse.
    1. Eksport. Oma suuruse ja arengutempo poolest pole Hiina turg Eestile vähem tähtis kui Euroopa, Põhja-Ameerika või Venemaa turg ning hästi planeeritud ja kohalikku eripära arvestav müügistrateegia võib selle tähtsust suurendada rohkem, kui seda hetkel ette näha osatakse.
    2. Transiit. Aastaks 2005 kavatseb Hiina suurendada oma väliskaubanduse bilanssi 500 miljardile USA dollarile, millest ligi 20 protsenti langeb Euroopa riikide arvele. Kui kasvõi üks protsent nendest kaupadest liiguks läbi Eesti, looks see Eesti sadamatele, logistikafirmadele ning tollivabadele ladudele arvestatavad teenimisvõimalused.
    3. Allhanketööd. Kui Eesti firmad teeksid Hiina firmadele allhanketöid, tooks see Eestisse täiendavaid investeeringuid, looks uusi töökohti ning suurendaks ekspordinäitajaid. Näide taolise lähenemise edukusest on firma Garmentes, mis turustab USAs Hiinast toodud materjalist Eestis õmmeldud T-särke (vt Äripäev nr 193, 30. oktoober 1996. a).
    4. Investeeringud. Viimasel ajal paljuräägitud Eesti majanduse võimaliku ülekuumenemise ohtu aitaks leevendada Eesti firmade ja pankade investeeringud Hiina väike- (s.o Hiina mõistes) ja keskmise suurusega ettevõtlusesse. Hiinas ekspordipotentsiaali omavad Eesti firmad võiksid luua kohapeal filiaale, kasutamaks ära kohalikke soodustusi ja odavat efektiivset tööjõudu. Eesti pangad leiaksid Hiinas võimalusi, investeerides näiteks kohalikesse infrastruktuuriprojektidesse, mis lääne spetsialistide arvates on ühed tasuvamad ja kiiremini raha tagasitoovad maailmas. Samuti on võimalus tegutseda kohalikel väärtpaberiturgudel.
    5. Import. Eestisse jõuab kolmandate maade kaudu ning tihti ka varjatud kujul suur kogus Hiina kaupu. Teel olles on kaupade hinnad tõusnud. Ka siin oleks Eesti firmadel mänguruumi küllalt.
    Lähemalt sellest, milline on tegelik olukord ning kuidas Eesti firmad saavad Hiinas sidemeid luua, kuidas transportida kaupu ning kuidas liigub raha, on kavas kõnelda jaanuaris majandusministeeriumi ja Eesti-Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö assotsiatsiooni korraldataval infoseminaril, millest on kutsutud osa võtma kõik välisturul tegutsevad firmad.
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Netflixi aktsionäride hinnangul pole ettevõtte juhid 160 miljonit eurot väärt
Netflixi aktsionärid lükkasid neljapäeval tagasi mitme miljoni dollari suuruse hüvitispaketi juhtidele, mis sisaldab ettevõtte juhtide Ted Sarandose ja Greg Petersi töötasu. Ettevõte kulutas eelmisel aastal oma juhtide palgapaketile hinnanguliselt 166 miljonit dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Netflixi aktsionärid lükkasid neljapäeval tagasi mitme miljoni dollari suuruse hüvitispaketi juhtidele, mis sisaldab ettevõtte juhtide Ted Sarandose ja Greg Petersi töötasu. Ettevõte kulutas eelmisel aastal oma juhtide palgapaketile hinnanguliselt 166 miljonit dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.