Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ootab euro tulekut

    Eelmise nädala lõpus otustati määrata Euroopa valuutainstituudi (EMI) uueks presidendiks alates tuleva aasta juulist praegune Hollandi keskpanga president Wim Duisemberg, kes vahetab sellel ametikohal välja Alexandre Lamfalussy.
    1994. a 1. jaanuaril tegevust alustanud EMIst saab paari aasta pärast Euroopa keskpank, kes hakkab korraldama Euroopa raharinglust ja -poliitikat. Arvatakse, et Duisemberg saab ühtlasi esimeseks Euroopa keskpanga presidendiks, kelle ametiaeg algab 1998. a alguses Euroopa keskpanga loomisega.
    «Meie eesmärk ei ole vähem ega rohkem kui tugev raha,» märkis Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl VI Euroopa panganduskonverentsil.
    Kohl ütles, et kuigi sakslaste jaoks on rahaliiduga liitumine psühholoogiliselt ebamugav, kuna tuleb tugevast Saksa margast loobuda, kindlustab euro tulek Saksamaa positsioone Euroopa majanduses. Kohli sõnul on Euroopa integratsioon võtmeks konkurentsivõimelisele Euroopale, mille üks osa on euro tulek.
    Kahe peamise Euroopa finantskeskuse, Londoni ja Franfurdi vahel käib pidev võitlus liidrirolli pärast Euroopas. Euro tulek annab Frankfurdile Saksa tipp-pankurite endi hinnangul võimaluse minna rahamaailmas Londonist mööda. Frankfurti tuleb Euroopa keskpank, kust hakatakse esialgu juhtima kaheksa ning seejärel juba kolmeteistkümne euroriigi rahandust.
    London City tähtsus Euroopa rahandussüsteemi jaoks aga väheneb, kuna inglased naelast loobuda ei soovi ja rahaliiduga ühineda ei kavatse, väidavad Saksa pangandusanalüütikud. Samas on inglise nael olnud viimasel ajal erakordselt tugev ning ei pruugi euro tulekuga sugugi langeda.
    Eesti Panga president Vahur Kraft ütleb, et Eesti keskpank on mõelnud võimalusele saata Frankfurti oma esindaja, kes aitaks eestlastel euroasjadega rohkem kursis olla. Eesti jaoks näeb Kraft Euroopa ühisraha tulekus muutust selles, et Eesti kroon seotakse senise Saksa marga asemel euroga.
    Vaatamata sellele, et Saksa pankurid püüavad euro tulekuga Euroopas liidrirolli haarata, on Deutsche Banki uurimuse kohaselt sakslaste seas pangandusel halb imago.
    Keskmine sakslane arvab, et pankurid on kapitalistid, ebasõbralikud klientide vastu, kuritarvitavad oma võimu ja teevad raha vahendeid valimata. Deutsche Banki avalike suhtete osakonna juhataja Sigfried Gutermann arvab, et Saksamaa võtab panganduse imago probleemi Euroopa rahaliitu kaasa.
    Tema hinnangul on Saksamaa panganduse halva maine üks põhjuseid ka suur ülepangastumine. Saksamaal on 3800 panka 80 miljoni elaniku kohta. Lääne-Saksamaal on iga 1400 inimese kohta üks pangakontor.
    Euroga liitumiseks pole uks lahti kõigile Euroopa riikidele. Suurimad probleemid inflatsiooniga on Kreekal, kus eelmise aasta inflatsioon oli 9,3 protsenti lubatud ülempiiri 2,9 protsendi asemel. Probleeme inflatsiooni ohjeldamisega on ka Hispaanial ja Itaalial. Esialgsete prognooside kohaselt suudavad ülejäänud ELi liikmesriigid, peale Kreeka ja Hispaania, viia oma inflatsioonitaseme 1997. a lubatud 3,1 protsendi tasemele.
    Eelarvedefitsiidiga, mis ei tohi ületada 3 protsenti SKTst, on probleeme enamikul riikidel. Kindlasti suudavad sel aastal lubatud piiridesse jääda vaid neli riiki: Holland, Taani, Iirimaa ja Luksemburg. Taani aga rahaliiduga liituda ei soovi.
    Riigivõla suuruseks lubab Maastrichti leping kuni 60 protsenti SKTst. Selle kriteeriumi täidavad tänavu vaid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Luksemburg. Suurimad võlad on Belgial 133 protsenti ja Itaalial 125 protsenti SKTst. Kõrgete intressimäärade poolest paistavad silma Kreeka, kellel lubatud pikaajaliste laenude intressimäär on 13,4 protsenti, ja Itaalia 10 protsendiga.
    Eestil on täitmata vaid kaks nõudmist: inflatsiooni tase on oluliselt kõrgem kui järgmisel aastal lubatud 3,1 protsenti ja pikaajalise laenu intressid on 8,8 protsendist kõrgemad.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.