Euroopa ootab euro tulekut

Eelmise nädala lõpus otustati määrata Euroopa valuutainstituudi (EMI) uueks presidendiks alates tuleva aasta juulist praegune Hollandi keskpanga president Wim Duisemberg, kes vahetab sellel ametikohal välja Alexandre Lamfalussy.

1994. a 1. jaanuaril tegevust alustanud EMIst saab paari aasta pärast Euroopa keskpank, kes hakkab korraldama Euroopa raharinglust ja -poliitikat. Arvatakse, et Duisemberg saab ühtlasi esimeseks Euroopa keskpanga presidendiks, kelle ametiaeg algab 1998. a alguses Euroopa keskpanga loomisega.

«Meie eesmärk ei ole vähem ega rohkem kui tugev raha,» märkis Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl VI Euroopa panganduskonverentsil.

Kohl ütles, et kuigi sakslaste jaoks on rahaliiduga liitumine psühholoogiliselt ebamugav, kuna tuleb tugevast Saksa margast loobuda, kindlustab euro tulek Saksamaa positsioone Euroopa majanduses. Kohli sõnul on Euroopa integratsioon võtmeks konkurentsivõimelisele Euroopale, mille üks osa on euro tulek.

Kahe peamise Euroopa finantskeskuse, Londoni ja Franfurdi vahel käib pidev võitlus liidrirolli pärast Euroopas. Euro tulek annab Frankfurdile Saksa tipp-pankurite endi hinnangul võimaluse minna rahamaailmas Londonist mööda. Frankfurti tuleb Euroopa keskpank, kust hakatakse esialgu juhtima kaheksa ning seejärel juba kolmeteistkümne euroriigi rahandust.

London City tähtsus Euroopa rahandussüsteemi jaoks aga väheneb, kuna inglased naelast loobuda ei soovi ja rahaliiduga ühineda ei kavatse, väidavad Saksa pangandusanalüütikud. Samas on inglise nael olnud viimasel ajal erakordselt tugev ning ei pruugi euro tulekuga sugugi langeda.

Eesti Panga president Vahur Kraft ütleb, et Eesti keskpank on mõelnud võimalusele saata Frankfurti oma esindaja, kes aitaks eestlastel euroasjadega rohkem kursis olla. Eesti jaoks näeb Kraft Euroopa ühisraha tulekus muutust selles, et Eesti kroon seotakse senise Saksa marga asemel euroga.

Vaatamata sellele, et Saksa pankurid püüavad euro tulekuga Euroopas liidrirolli haarata, on Deutsche Banki uurimuse kohaselt sakslaste seas pangandusel halb imago.

Keskmine sakslane arvab, et pankurid on kapitalistid, ebasõbralikud klientide vastu, kuritarvitavad oma võimu ja teevad raha vahendeid valimata. Deutsche Banki avalike suhtete osakonna juhataja Sigfried Gutermann arvab, et Saksamaa võtab panganduse imago probleemi Euroopa rahaliitu kaasa.

Tema hinnangul on Saksamaa panganduse halva maine üks põhjuseid ka suur ülepangastumine. Saksamaal on 3800 panka 80 miljoni elaniku kohta. Lääne-Saksamaal on iga 1400 inimese kohta üks pangakontor.

Euroga liitumiseks pole uks lahti kõigile Euroopa riikidele. Suurimad probleemid inflatsiooniga on Kreekal, kus eelmise aasta inflatsioon oli 9,3 protsenti lubatud ülempiiri 2,9 protsendi asemel. Probleeme inflatsiooni ohjeldamisega on ka Hispaanial ja Itaalial. Esialgsete prognooside kohaselt suudavad ülejäänud ELi liikmesriigid, peale Kreeka ja Hispaania, viia oma inflatsioonitaseme 1997. a lubatud 3,1 protsendi tasemele.

Eelarvedefitsiidiga, mis ei tohi ületada 3 protsenti SKTst, on probleeme enamikul riikidel. Kindlasti suudavad sel aastal lubatud piiridesse jääda vaid neli riiki: Holland, Taani, Iirimaa ja Luksemburg. Taani aga rahaliiduga liituda ei soovi.

Riigivõla suuruseks lubab Maastrichti leping kuni 60 protsenti SKTst. Selle kriteeriumi täidavad tänavu vaid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Luksemburg. Suurimad võlad on Belgial 133 protsenti ja Itaalial 125 protsenti SKTst. Kõrgete intressimäärade poolest paistavad silma Kreeka, kellel lubatud pikaajaliste laenude intressimäär on 13,4 protsenti, ja Itaalia 10 protsendiga.

Eestil on täitmata vaid kaks nõudmist: inflatsiooni tase on oluliselt kõrgem kui järgmisel aastal lubatud 3,1 protsenti ja pikaajalise laenu intressid on 8,8 protsendist kõrgemad.