Erastatakse viimane maakonna trükikoda

Linamäe sõnul anti trükikodadele 1993. a võimalus valida, kas jääda linna või maavalitsuse munitsipaalomandusse. Haapsalu trükikoda valis viimase, lisas ta.

Linamäe lausus, et pärast maavalitsuse munitsipaalomandite kaotamist ei koordineeri keegi otseselt Haapsalu trükikoja tööd ja määratlematu seisu kaotab alles eelseisev erastamine.

Erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juhataja Marko Kadaniku väitel on Haapsalu trükikoda riigiettevõte, mille struktuur tuleb ümber korraldada.

Konkreetsetest erastamistingimustest ja erastamisviisist saab rääkida alles pärast seda, kui on selgunud trükikoja hetkeseis, lisas Kadanik.

Linamäe sõnul on trükikoja aktsiate või osakute müümisel mitmeid võimalusi. Kui aktsiad müüakse eelläbirääkimistega pakkumise teel, on võimalik kehtestada lisatingimused.

Ideaalvariandiks on aktsiapaki müümine tervikuna kohalikule ostjale, kes on huvitatud eelkõige trükitööstuse säilimisest, lausus Vaike Linamäe.

«Väljastpoolt tulnud omanikku ei suhtu ma eriti positiivselt, sest lõpptulemus võib olla äraarvamatu. Viljandi trükitööstus on selles suhtes ere näide,» lisas ta.

Kahe trükikoja omaniku Valter Koltsini sõnul on Haapsalu trükikoda heas seisus, Tallinnale lähedal ja huvi trükikoja aktsiate vastu võib olla suur.

Haapsalu trükikoja peamiseks eeliseks peab Koltsin ofsettrüki võimalust.

Saarte trükikoja direktori Hugo Lõhmuse sõnul on Saarte trükikoda linna munitsipaalhalduses ja erastamisotsus sõltub uuest linnavalitsusest.

Trükikoda tuleb kindlasti erastada ainuüksi äriregistrisse kandmise pärast, kuid konkreetsetest tähtaegadest on veel vara rääkida, ütles Lõhmus.

Veel hiljuti kuulus ka Narva trükikoda linna munitsipaalomandusse. Novembris jõuti lõpule erastamisega ja moodustati iseseisev äriüksus, mille põhikäibe moodustab maakonna ajalehtede trükkimine, lausus Narva Trüki ASi pearaamatupidaja Natalja Tshumakova.