Et perefirma suudaks püsida, peavad pärijad omandama firma omamise, haldamise ja juhtimise alaseid teadmisi. Kuid ainuüksi perefirmas üles kasvamine ei anna piisavaid teadmisi firmajuhtkonna põlvkondade vahetumisel. Seepärast on väga tähtis, et perefirma juhatus koosneks sõltumatutest juhtidest, kes on pärit teistest firmadest. Liiga feodaalne juhtimisviis tähendab perefirmale hääbumise algust, ütleb Chicago Loyola ülikooli professor John Ward.

Kui omanikering on suur, siis on väga tähtis, et võimalikult paljud pereliikmed töötaksid perefirmas headel kohtadel, sest see vähendab nende soovi oma aktsiapakki maha müüa.

USA statistika näitab, et vaid kolmandik perefirmadest elab üle esimese generatsiooni. Pooled püsimajäänud firmad ei jõua aga teise generatsiooni pärijate kätte. Üks perefirmade eripärasid on veel see, et teise ja kolmanda põlvkonna ajal taastab firma enamasti põhitegevuse, millele pani aluse firma rajaja.

Rootsi Bonnieri perekond on loonud kuue põlvkonna vältel edukalt tegutseva, umbes üheksa miljardi Eesti krooni väärtusega meediaimpeeriumi, mille omanikud on Bonnieri pere 60 liikmele kuuluvad kaks firmat: AB Bonnierföretagen ja Deni AB. Kui vahepeal arenes kontsern tööstus-, kinnisvara- ja meediafirmaks, siis viimastel aastakümnetel on ta seadnud eesmärgiks saada puhtakujuliseks meediakontserniks ja müünud oma muud tegevusharud maha.

1992. a peale AB Bonnierföretageni tegevdirektoriks olev kuuenda põlvkonna esindaja Carl-Johan Bonnier kinnitab, et tema põlvkonnal ei ole mingit soovi viia firmad börsile ja hakata akt-siaid väljapoole müüma. Seda soodustab ka asjaolu, et meediakontsernil ei ole nii suurt kapitalivajadust kui näiteks tööstusettevõttel. Kuid edaspidi muutub see järjest raskemaks, tõdeb Bonnier.

Bonnieri kontserni mullune käive oli 17,3 miljardit Eesti krooni ja maksudejärgne kasum 455 mln krooni. Tänavune kasum tuleb umbes sama suur. DI