Riigi roll majanduses?

Riigi roll peaks olema fik-seeritud seadusandlusega, mingit rolli väljaspool seda ei saa olla. Riik peaks oma kodanikest ettevõtjatele ja oma territooriumil tegutsevatele ettevõtjatele looma võrdsed võimalused ausaks konkurentsiks. Seda nii sise- kui ka välisturgudel. Kui siseturule tuleb mingi dumpinghindadega toodang, siis see loob ebaausa konkurentsi. Meie ettevõtjad ei räägi tollipiirangutest. Kuidas valitsus seda likvideerib, kas tollide või muude nõksudega, see on nende mure.

Kui prioriteedist rääkida, siis kindlasti peaks selleks olema eksport. Sest riik ei tohiks kaua kannatada seda, et kaupade ekspordi-impordi bilanss on tasakaalust väljas iga kuu keskmiselt miljard krooni. Paratamatult kipub eksport olema prioriteet. Kas eksporti lähevad Norma rihmad või Tallinna piimakombinaadi või, see on iseküsimus.

Valitsuse ülesanne on kindlasti investeeringute soodustamine. Praegu on meil majanduse areng 3% aastas, see ei rahulda meid, ei rahulda ka valitsust. Peaks olema 6--7% aastas. Üks hoob ongi investeeringute soodustamine, käibe tõstmine, uute töökohtade loomine. Soodustatud peaks olema investeeringud põhitootmisse. Terav probleem on ka maa erastamine, et suruda kommertspankade kõrged laenuprotsendid alla.

Viies asi on regionaalpoliitika. Kui mina oleks näiteks Tallinna ettevõtja ja teeksin filiaali Põlvasse ja tahaks saada selleks Põlvas hektar maad, siis valitsus võiks mulle maa tasuta anda. Loon seal ju uusi töökohti.

Riigi roll peaks majan-duse reguleerimisel olema muidugi nii väike kui võimalik.

Ja samas nii suur kui hädavajalik.

Loomulikult peab riik kehtestama ettevõtlusele mängumaa seaduste kaudu ja see ongi kogu tema roll, rohkem ei ole midagi vaja teha.

Majanduses mingisugust ümberjagamist ei tohiks aga riik küll teha. Ettevõtlus toimib normaalselt siis, kui inimestel endil tekib tahtmine oma vara ümber jaotada, ehk liikuda ettevõtlusega kuhugi edasi. Seda ei pea riik sundima tegema.

See tähendab, et iga inimene peab ise otsuse tegema, mida ta eelistab, mida ta tahab saavutada.

Ja temale kui ettevõtjale peab olema kindlustatud riigi poolt selle otsuse langetamiseks ja teoks tegemiseks täielik vabadus.

See, et mingist majandusharust või selle arvelt võtab riik raha teise haru toetamiseks või subsideerimiseks, on ilmselgelt absurdne ja läheb välja sellest mängumaast, mida mina toetan.

Seega, eelkõige peab ettevõtluskeskkond olema seadustega määratud, kuid sellega see riigi roll lõpeb, siis on kõik.

See jutt, et riik peab kedagi kaitsma turumajandusliku stiihia eest, on küll pea liiva alla panek.

Arvatavasti on ainult regionaalpoliitika see valdkond, kus riigil võiks mingi regulatiivne roll olla.

Näiteks igal pool on elu saartel natukene teistmoodi väärtustatud kui pealinnas jne.