Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas sooduslaen põhjustab kinnisvaraturu elavnemise?

    Ei usu, et see summa eriti kinnisvarahindu kergitaks. Mida ta kergitada võib, on EVP hind. Väiksema raha omanik saab muretseda EVPsid. Kuid ega näiteks sadat tuhandet EVPdes pole kellelgi niisama olemas. Raha EVPde ostmiseks peab igal juhul olema. Sellele, kellel vähekenegi raha, on see laen igati soodus.
    Praktika näitab, et omanik tahab üürnikust lahti saada peamiselt kolmel põhjusel. Ta tahab kas ise sellesse majja elama asuda, otsib endale senisest paremat üürnikku või tahab maja millekski muuks ümber ehitada.
    Laenu tähtaeg on kuni 15 aastat, intress võla jääksummalt kuni 12%. Kui pank lepib vähemaga, siis saab ka väiksema protsendiga. Tegemist on üksikisiku laenuga. On kolm inimestegruppi, kes raha saavad. 60% laenurahast saavad tagastamisele kuuluvate eluruumide üürnikud kas ümberasumiseks või uue eluaseme hankimiseks. 20% läheb kohalikule omavalitsusele. See raha läheb nendele üürnikele, kes ise ei suuda eluaset ehitada. Neile siis uus eluase kas ostetakse, ehitatakse või renoveeritakse ja antakse üürile. Ülejäänud 20% läheb õigusjärgsetele omanikele tagasisaadud maja renoveerimiseks. Oletatav laenufondi summa võiks olla 250 miljonit krooni, mis jaotub mitme aasta peale.
    Kinnisvaraturul ja kin-nisvarabüroodel võiks alati kliente rohkem olla. Samal ajal on probleem selles, et osta tahetakse odavamalt ja müüa tahetakse kallimalt. Ma ei ütleks, et pakkumisi üle oleks. Kinnisvaraturg on üsna normaalne.
    Loomulikult on Tallinna kesklinnas päris paljud korterid sellised, mida omanik on üle hinnanud. Oleme võtnud sellise seisukoha, et ütleme inimesele reaalse hinna, mille ta võiks kätte saada. Kui inimese poolt soovitud summa on midagi üleloomulikku, siis me temaga lihtsalt ei tegele. Kui ta on ümber mõelnud, siis hakkame temaga edasi tegelema.
    Korterid, mis maksavad üle 300 000 krooni, ostetakse reeglina pangalaenuga. Laenuprotsendid on suhteliselt soodsad. Paistab, et selliseid inimesi, kes suudavad iga kuu laenuintresse maksta, ikka juba on.
    Üks kontingent ostjaid on noored pankurid. Nemad oskavad oma aega ratsionaalselt planeerida ja tahavad, et korter oleks töökoha lähedal.
    Lasnamäel on aga pakkumine tunduvalt suurem kui nõudlus. See toob kindlasti sealseid hindu ka alla. Varsti jõuab see aeg kätte ka Mustamäe vanemate paneelmajade puhul. Rendihinnad tõusevad vaikselt nagu kõik muudki hinnad, kuid mingit suurt hüpet ei toimu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid miinimumpalga kokkuleppe
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.