Kindlustuse kapitalihäda

Kindlustusseltsidele läheneb ohtliku kiirusega 1. jaanuar, mil tuleb täita uued, seadusest tulenevad aktsiakapitali nõuded. Kuigi suur osa kindlustusseltsidest on nõude juba täitnud, võib kindlustusseltside arv järgmise aasta alguses väheneda.

Hiljuti otsustas kindlustusinspektsioon peatada Narvas tegutseva seltsi Maxvit tegevuslitsentsi. Maxviti aktsiakapital on kümme korda väiksem, kui seda nõuab peagi jõustuv seadus. Suure tõenäosusega tuleb Maxvitil oma uksed jäädavalt sulgeda.

Transpordikindlustus püüab aktsionäriks värvata Ühispanka; Eesti Aeromet otsustas oma tütarfirma Farreti endaga liita, et pääseda Farreti aktsiakapitali tarvis raha otsimisest; Kalju jätab Aerometiga hüvasti ja loodab Narva linnavalitsuse abistavale käele; Salva Kindlustus lubab aktsiakapitali laiendada kasumi arvel.

Kahjukindlustusseltse kammitseb kapitalihäda, mis vähendab nende võimalusi võtta suuremaid riske ja teenida rohkem kasumit. Mitmed kindlustusseltsid tegelevad seetõttu maaklerlusega.

Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste on lubanud, et ettevalmistatavas uues kindlustusseaduses on seltside kapitalinõuded veelgi rangemad. See omakorda peaks tõstma kindlustusseltside usaldatavust ja vähendama kliendi riski.

Kindlustusturul võib lähenevat aastalõppu pidada esimeseks puhastustuleks, kus nõrgemad peavad kellegagi ühinema või tegevuse lõpetama. Ridaste on suutnud vältida kindlustusseltside pankrotte, mis on kahtlemata tunnustust vääriv saavutus. Tulevikus sõltub kindlustusturu stabiilsus üha rohkem seltside kapitaliseeritusest, mistõttu ka uued nõuded jäävad kiiresti ajale jalgu.