Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
WTO annab uusi võimalusi
Priit Kolbre sõnul on kõige varajasem võimalik liitumisaeg 1997. aasta esimene pool.
Eesti ettevõtjale annab WTOga liitumine juurdepääsu 123 liikmesriigi turgudele, ütles ajutine asjur WTO Genfi peakorteri juures Priit Pallum. Tema sõnul annab liitumisleping kindluse eelkõige Eesti ekportööridele, kes vajavad erinevate riikidega kauplemisel kindlaks määratud reegleid.
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman lausus, et tema näeb põhilist kasu WTOga ühinemisel võimaluses saada Venemaaga võrdsed kaubandustingimused siis, kui Venemaa WTOga ühineb.
Pallumi väitel annab WTOga liitumine võimaluse viia Eesti seadusandlus kooskõlla teiste liikmesmaade seadusandlusega. Tema sõnul annab WTO liikmeksolek eelise ka Euroopa Liitu astumisel.
Singapuri konverentsil osaleb ligi 5000 delegaati 150 riigist. Eestit esindavad lisaks Kolbrele ja Pallumile välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja Kersti Alt välisministeeriumi välismajanduspoliitika oskonnast.
Alti sõnul tulevad konverentsil arutlusele kolm olulist teemaderingi: esiteks Uruguay vooru lepingute rakendamisega seotud probleemid, teiseks WTO liikmesriikide edasine koostöö ning kolmandaks rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine üldisemas kontekstis.
Valitsuse majandusnõuniku Hardo Pajula ütlusel on Eesti WTOsse astumise puhul hea, kui mindaks kohe oma madalate tollimääradega, mida poleks vaja enam hakata alandama.
Kolbre sõnul küsib Eesti mõnedele kaubagruppidele 100protsendilisi tollilagesid, et oleks hiljem ruumi nende lagede alandamise osas läbi rääkida. Nõudmine pole Kolbre ütlusel pidurdanud Eesti liitumist WTOga.