Kas kohut saab mõjutada?

Minul oma pikaajalise praktika jooksul ei ole küll õnnestunud praegusest kohtu koosseisust kedagi mõjutada. Kui kohus mingis vaidluses otsuse teeb, siis ta tugineb alati mingile materjal-õiguslikule normile.

Kohtunik tugineb seadusele ja tal ei ole võimalik vaidlust oma soovi järgi suunata. Kohtunik peab istuma ilma emotsioonideta ja kuulama.

Näiteks pankrotiasjades kuulatakse ära mitu erinevat osapoolt. Kohtunik teeb oma arvamuse teatavaks kõige viimasena, pärast seda, kui on kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, võlgniku, võlausaldaja.

Seadused, millele kohtuvaidlustes tuginetakse, on mõlemale osapoolele ühed ja samad, kuid andekam advokaat leiab selles seaduste rägastikus üles kõik need nüansid, mis talle vaidluse lahendamisel kasuks tulevad. Lisaks oskab advokaat võib-olla ka hästi esineda ja psühholoogiliselt kohut mõjutada. Teine advokaat on aga lihtsalt saamatu.

Kui seadus oleks ühtemoodi loetav ja mõistetav, siis poleks vaja üldse kohtus käia. Paneksime näpu paragrahvile ja ütleksime, et näe, nii on õige.

Praegune kolmeastmeline õigusemõistmise süsteem on minu arvates positiivne. Igas instantsis võib keegi vigu teha ja praeguse süsteemi puhul on neid võimalik parandada. Samuti on kliendil võimalik vahepeal advokaati vahetada. Kuigi praegune süsteem venitab vaidlust, on see igati põhjendatud, sest ka kohtunik, kes mõistab õigust, võib eksida.

Nii nagu igas teiseski ametis, on ka pankrotihaldurite, advokaatide ja ilmselt ka kohtunike hulgas neid, kes kasutavad ebaausaid võtteid. Kuid kindlasti ei saa rääkida, et kõik advokaadid või kohtunikud nii teevad.

Advokaat peab mõjutama kohut selles mõttes, et tal tuleb esitada kohtule oma väited, motiivid ja tõendid niivõrd veenvalt ja tõendatult, et kohus nendega arvestaks. Kui advokaat räägib niisama mingit juttu, millel pole tõenduslikku tähendust, siis ta ei mõjuta kohut. Kohtuniku arvamuse mõjutamise all pean mina seda silmas ja see ongi advokaadi ülesanne.

Kui kolmeastmeline kohtusüsteem meil funktsioneeriks, siis peaks see välistama kohtu vead. Kahjuks see ei funktsioneeri, sest riigikohtu loakogu ei võta üle poole asjadest riigikohtu menetlusse. Halb on see, et oma otsust loakogu kunagi ei motiveeri.

Kui võtta filosoofilises plaanis, siis saab kõike mõjutada ja saab mõjutada ka prokuratuuri ning politseid. Küsimus on selles, mida mõelda mõjutamise all. Ma ise küll ei usu, et meie kohus oleks otseselt mõjutatav. Tõsiseid kaebusi kohtunike tegevuse peale prokuratuurile tulnud ei ole. See, mis praegu vandeadvokaat Monika Mägi ümber toimub, on esmakordne. Kui midagi on varem juhtunud, siis on see jäänud saladuseks. Kolmeastmeline õigusemõistmise süsteem peaks Eesti tingimustes olema positiivne, kuid see on ka vaieldav. Nii on aga paika pandud ja üldiselt asi toimib.