Väiksemaid lao- ja tootmispindu on vähe

Enamik pakutavatest tootmis- ja laopindadest on valminud sotsialismiajal, mil primaarne oli suurtootmine. Sellest tingituna on raske leida 100--300 m² suurusi heas korras ladusid, mille järele on nõudmine praegu kõige suurem. Lai valik on 500--1500 m² suuruste pindade osas, kuid sellistesse ruumidesse on rentikku raske leida. Probleemi võib lahendada vaheseinte ehitamine.

Ladude ja tootmispindade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja hea logistiline läbitavus. Võimalus samas hoonekompleksis kontorit rentida tõstab samuti oluliselt pinna väärtust. Hooned ei tohi olla väiketootmise jaoks liiga kõrged, et vältida energiakadu ning elektrivõimsust peaks olema piisavalt. Eelistatakse elektrikütet või gaasiga kütmise võimalust, sest siis saab tarbimist vastavalt vajadusele reguleerida. Vajalik on ka ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon, WC ning pesemisvõimalused. Väiksematele firmadele on tähtsad naabrid -- suurte hulgiladude lähedusse leiab rentniku kiiresti.

Kõige kallimat rendist makstakse Tallinna kesklinnas, Laki tänava piirkonnas ja Peterburi maanteel, kus hinnad on praegu kuni 60 kr/m² kuus ja rohkemgi. Maksimaalne rent, mida pealinnas laopinna ühe ruutmeetri eest kuus makstakse, küünib 100 kroonini. Koplis on nõudlus väike, kuid hinnad sellest hoolimata kõrged: 40--50 kr/m² kuus. Seal on probleemiks kinnine territoorium. Sama takistus on ka Dvigateli kompleksis, kus antakse ruume rendile ka 5 krooniga/m². Logistiliselt perspektiivne on Kalmistu tee piirkond, kus rendihind praegu 15--25 kr/m², kuid hooned üsna viletsas seisus.

Aastaga on lao- ja tootmispindade hinnad Tallinnas kasvanud keskmiselt ca 5%. Paiguti pole need üldse muutunud, kuid näiteks Laki tänava ümbruses on tõusnud kohati isegi kahekordseks. Sõltuvalt piirkonnast võib väike hinnakasv järgmisel aastal jätkuda.