• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väiksemaid lao- ja tootmispindu on vähe

    Enamik pakutavatest tootmis- ja laopindadest on valminud sotsialismiajal, mil primaarne oli suurtootmine. Sellest tingituna on raske leida 100--300 m² suurusi heas korras ladusid, mille järele on nõudmine praegu kõige suurem. Lai valik on 500--1500 m² suuruste pindade osas, kuid sellistesse ruumidesse on rentikku raske leida. Probleemi võib lahendada vaheseinte ehitamine.
    Ladude ja tootmispindade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja hea logistiline läbitavus. Võimalus samas hoonekompleksis kontorit rentida tõstab samuti oluliselt pinna väärtust. Hooned ei tohi olla väiketootmise jaoks liiga kõrged, et vältida energiakadu ning elektrivõimsust peaks olema piisavalt. Eelistatakse elektrikütet või gaasiga kütmise võimalust, sest siis saab tarbimist vastavalt vajadusele reguleerida. Vajalik on ka ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon, WC ning pesemisvõimalused. Väiksematele firmadele on tähtsad naabrid -- suurte hulgiladude lähedusse leiab rentniku kiiresti.
    Kõige kallimat rendist makstakse Tallinna kesklinnas, Laki tänava piirkonnas ja Peterburi maanteel, kus hinnad on praegu kuni 60 kr/m² kuus ja rohkemgi. Maksimaalne rent, mida pealinnas laopinna ühe ruutmeetri eest kuus makstakse, küünib 100 kroonini. Koplis on nõudlus väike, kuid hinnad sellest hoolimata kõrged: 40--50 kr/m² kuus. Seal on probleemiks kinnine territoorium. Sama takistus on ka Dvigateli kompleksis, kus antakse ruume rendile ka 5 krooniga/m². Logistiliselt perspektiivne on Kalmistu tee piirkond, kus rendihind praegu 15--25 kr/m², kuid hooned üsna viletsas seisus.
    Aastaga on lao- ja tootmispindade hinnad Tallinnas kasvanud keskmiselt ca 5%. Paiguti pole need üldse muutunud, kuid näiteks Laki tänava ümbruses on tõusnud kohati isegi kahekordseks. Sõltuvalt piirkonnast võib väike hinnakasv järgmisel aastal jätkuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Tallinki reisijate arv enam kui kahekordistus
Laevafirma Tallink teatas, et vedas tänavu novembris 351 857 reisijat, mida on 121,6% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga.
Laevafirma Tallink teatas, et vedas tänavu novembris 351 857 reisijat, mida on 121,6% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.