Elektrijaamad nimekirja?

Hetkeseisu arvestades ei oleks ilma põhjaliku prognoosi ja analüüsita mõistlik neid erastada.

Maasaadikute seisukoht vast tulenebki sellest, et ei olda piisavalt tutvutud strateegiliste ettevõtete nimekirja loomise mehhanismiga. See ei lükka erastamist küll mingit moodi edasi. Vastupidi, see annab valitsusele võimaluse väga kiiresti kuni 49% ettevõtte aktsiate müümise üle otsustada. Strateegiliste ettevõtete nimekiri sellisel kujul ei ole hästi läbi mõeldud. Kui erastamisseaduse järgi erastame, siis otsustab ja vaeb11-liikmeline nõukogu. Kuid teisel juhul, riigivara seadusega erastades, võidakse ühe ametniku otsusega maha müüa 49% aktsiatest. Ma ei leia, et nimekirjas olek kuidagi kaitseks ettevõtet läbimõtlemata otsuste eest. Kui 49% on juba mõtlematult müüdud, siis on ülejäänu müümine üldse küsitav. Samuti on ta vastuolus selle põhimõttega, et kõigi suurte ettevõtete müümisel tuleb kõigepealt leida strateegiline investor, kes võtaks enda peale vastutuse ja kohustused, alles seejärel asuda väiksemate tükkide müümisele.

Praegu on lehtede järgi vaadates viis jaamade erastamisest huvitunut.

Usun, et Eesti Energia on niisugune kompleks, mille erastamist ette valmistades tuleks küll kõike koos vaadelda, mitte hakata kasutama eri mängureegleid eri tasanditel. See muudaks pildi võimalikule investorile segaseks.

Siin on ka juriidiline probleem. Meie juristide tõlgenduse järgi riigikogu ei saa strateegiliste ettevõtete nimekirja muuta. See pika nimega seadus annab riigikogule ainult selle valitsuse poolt esitatava nimekirja kinnitamise funktsiooni, mitte aga muutmise funktsiooni. Seega peaks riigikogu kõigepealt muutma seda suvist seadust.