Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olümpia hotelli erastamisel mitu võimalust

    Kui omanikega kokkuleppele ei jõuta, müüakse 55,1 protsenti Olümpia riigile kuuluvaid aktsiaid avalikul enampakkumisel, kusjuures äriseadustiku järgi on senistel aktsionäridel eelisostuõigus, rääkis Sarnet. «Kui on võimalik saavutada kokkulepe, on eesmärk osa aktsiate avalik müük ja osa aktsiate eelisostuõigusega müük, nagu Saku õlletehase ja Eesti Gaasi puhul,» lausus ta.
    Praegu kuulub 29,2 protsenti ASi Hotell Olümpia aktsiatest Baltic Republics Fundile, 10,1 protsenti Briti fondihaldurile Mercury Asset Management ja 5,5 protsenti hotelli endise ja praeguse tegevjuhi Andres Liinati ja Tarmo Sumbergi firmale Inn Grupp. Hotellihoone jääb ka pärast aktsiate müüki riigile. ASi Hotell Olümpia rendileping kehtib veel 13 aastat.
    Väino Sarnet ütles, et Olümpia hotelli aktsionäridega pole praegu veel kokkulepet saavutatud. Erastamise väljakuulutamise aeg sõltub tema sõnul läbirääkimiste tulemustest, kuid seda ei juhtu veel sellel aastal.
    «Ma ei saa päris kindlalt öelda, kui palju jätkub erastamisagentuuri nõukogul kannatust või kas seda küsimust käsitletakse järgmise aasta erastamisprogrammis,» lausus Sarnet. Ta lisas, et erastamise tähtaja võib määrata ka valitsus.
    ASi Inn Grupp juhatuse esimees Andres Liinat lausus, et kuni pole teada erastamistingimusi, ei saa ta rääkida ka Inn Grupi soovist osta Olümpia aktsiaid. «Meid on informeeritud, et erastamisviisi üle otsustamine jääb järgmise aasta algusesse,» sõnas ta.
    Liinat ja Sumberg on varem öelnud, et nad ei soovi hotelli erastamisel kõrvaltvaatajaks jääda. Kui senised aktsionärid kasutavad täies ulatuses oma eelisostuõigust ja aktsionäride ring jääb muutumatuks, oleks Inn Grupil võimalik saada 12,55 protsendi aktsiate omanikuks. Erastamisel osalemise soovi pole eitanud ka Mercury Asset Management ja Baltic Republics Fund.
    Olümpia tegevdirektori Tarmo Sumbergi ja rahandusministeeriumi asekantsleri Peep Lassi kinnitusel sõltub hotellihoone rent alates märtsist ASi Hotell Olümpia käibest. Arvestades järgmiseks aastaks tehtud hotelli käibeprognoosi peaks rendisumma olema 20 miljonit krooni aastas.
    Andres Liinat on pidanud hotelli rendilepingut riigile soodsaks ja tema väitel on see põhjuseks, miks riik ei soovi endale kuuluvast kinnisvarast loobuda.
    Ühe Eesti hotellijuhi sõnul on ASi Hotell Olümpia makstav rent aga, arvestades rahvusvahelisi norme, väga madal ja riigil jääb aastas teenimata kuni 30 miljonit krooni. Anonüümseks jääda soovinud allika väitel saab Olümpia sellega põhjendamatu turueelise teiste Tallinna hotellide ees.
    Väino Sarnet ütles, et hotellihoone jätmine riigi omandusse võib küll mõjuda negatiivselt hotellile ja asetada teised hotellid ebavõrdsesse olukorda, kuid riigile kuuluvate aktsiate ja kinnisvara erastamine koos ei saa kõne alla tulla. «Riigil on ASist Hotell Olümpia vaid 55 protsenti aktsiaid ja koos aktsiatega ei saa kinnisvara kuidagi müüa,» põhjendas Sarnet.
    Kas müüa koos aktsiatega pika kehtivusajaga rendileping või oodata selle lõppemist, on eraldi küsimus, mida aga ei üritata praegu lahendada, lisas Sarnet.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallinna Kaubamaja Grupp hakkab Leedus Škodasid müüma
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.