Hüvitusfond on liiga agressiivne

Investorid märkisid Hüvitusfondi kaheksanda seeria obligatsioonide emissiooni 43,5 miljoni krooni ulatuses ehk 66,9 protsenti emissiooni mahust.

«Võrreldes hetkel turul olevate väärtpaberitega on viimane emissioon 6--8 krooni kallim,» lausus obligatsioonide märkimisel osalenud Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke.

«Ühelt poolt oli teiste investeeringute tootlus parem ja turul niisama EVPsid ostes-müües võisid ka pangad rohkem teenida,» leidis Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Otto Tamme. «Kuna emissioon oli tunduvalt kallim kui eelmised, puudus meil suurem huvi obligatsioone osta,» põhjendas ta Hoiupanga kõrvalejäämist emissioonist.

«Arvan, et emissiooni võib pidada kordaläinuks,» kinnitas Hüvitusfondi finantsdivisjoni direktor Andres Männart pärast tulemuste teatavaks tegemist. «Mõnevõrra väiksem oli küll institutsionaalsete investorite huvi, mis oli tingitud osalt sellest, et emissioon sattus perioodile, kus Eesti pankade vahelise rahaturu likviidsus oli madalseisus,» tunnistas ta. «Suuremad tegijad, nagu Hansapank, esinesid aga ka seekord suuremahuliselt.»

«Ma usun, et uus süsteem ikkagi õigustas ennast,» lisas Erkki Raasuke. «Kuna emissioon oli aga nii agressiivselt hinnatud, siis mänguruum jäi väga väikeseks.»

Andres Männart põhjendas, et Hüvitusfondi eesmärk oli viia obligatsioonide esmaslevitamise hind turuhinnale lähemale. «Me ei pannud ju seda hinda, et kedagi kõrvale jätta või püüda hinda tõsta, vaid mitte tekitada situatsiooni, kus riigil, kes on EVPd emiteerinud, oleks kasulikum neid inimeste käest raha eest tagasi osta.»

«Ma usun, et kui turg oleks efektiivne, siis peaksid kõigi eelmiste emissioonide hinnad oluliselt tõusma lähima paari nädala jooksul,» prognoosis Erkki Raasuke.

Andres Männart leidis vastupidiselt, et eelmiste emissioonide obligatsioonide hind ei tõuse. «Hind, millega nüüd investorid sellest emissioonist obligatsioone said, on isegi 1--2 krooni madalam kui eelmiste emissioonide kujunenud turuhind,» lisas ta.

Ekspertide arvates ei pruugi kauplemine järelturul Hüvitusfondi kaheksanda seeria obligatsioonidega erineda kauplemisest eelmiste obligatsioonidega. «Tegelikult on kogu Hüvitusfondi obligatsioonide järelturg suhteliselt müüt,» kinnitas Erkki Raasuke. «Nad on küll börsil noteeritud, kuid kauplemist seal peaaegu ei ole.»

«Huvi osta küll oleks, kuid kuna turu maht on nii väike, siis see huvi ka selleks jääb,» lisas Otto Tamme.

Viimasel ajal on mitu välisinvestorit tundnud huvi obligatsioonide ostmise vastu, kinnitas Andres Männart. «Arvan, et välisinvestorite tulek võiks turgu elavdada,» lisas ta. «Peame lähiajal mõtlema ka sellele, kuidas teha välisinstitutsioonidele võimalikult mugavaks obligatsioonide omandamine esmasturult.»