Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas võtaksite valuutalaenu?

    Kui vaja oleks, siis mui-dugi võtaks. Selles mõttes, et miks just valuutas ja mitte kroonides, siis küll vahet ei ole. Kui ainult laenu küsimusest lähtuda, siis intressi erinevus on küllaltki suur. Lääne pangad ja ka Eesti pangad pakuvad valuutalaenudele küllaltki soodsaid tingimusi. Kuid sellel, kas laen on kroonides või valuutas, minu jaoks küll erilist vahet ei ole.
    Pealegi, mul on natukene teine süsteem, mul ei ole vaja välismaalt kauba sissetoomiseks pangast valuutalaenu võtta. Toon kaupa omavahenditest, saan ise hakkama. Seda odavat valuutalaenu oleks omal ajal küll vaja olnud.
    Arvan, et ma võtaks laenu ikkagi kroonides. Kroon on põhiline maksevahend meil ja ma ei kujutagi ette, kuidas ma seda valuutat kasutama peaksin. Ma ei olegi uurinud, kes siin soodsamaid valuutalaene pakuvad.
    Kuid teisest küljest loomulikult, kui oleks soodne pakkumine, miks mitte. Kuid meie pole pidanud eriti laenude peal elama ja seetõttu pole see küsimus ka üles kerkinud. Laenu võtaksin ikka kohast, kus see kõige odavam on. Kuna aga küsimus pole mul päevakorda tõusnud, ei ole ma hetkel ka kompetentne valuutalaenu võtmist või mittevõtmist kommenteerima.
    See sõltub muidugi eel-kõige sellest, millised on tingimused ja mis on laenu otstarve. Laen iseenesest ei ole mingi informatsioon, tal on olemas intressimäär, tasumistähtaeg ja muud tingimused. Kuid see, kas ta on kroonides või valuutas, ei oma suurt tähtsust. Kui vaja oleks ja oleks ka soodsad tingimused, siis võtaks muidugi. Ma usun, et me suudaks ka valuutariski maandada, kõik sõltub tingimustest. Muidugi, ka riski maandamine maksab. Kuid usun, et me oskaks oma riski küll nii korraldada, et see ei kasvaks võrreldes kroonilaenuga. Ainuke risk Eesti Vabariigis ongi tegelikult see, et krooni võidakse devalveerida. Valuutalaenu intress on küll madalam, aga ikkagi, kes garanteerib mulle 100%, et sel ajal kui mul valuutalaen üleval on, krooni ei devalveerita.
    Valuutalaenu võtmisel on küsimus eelkõige protsendis ehk laenu intressis. Valuutalaenu kui sellist ei ole me võtnud. Hetkel räägime Saksa marga baasiga liisingu võtmisest.
    Kui kunagi Eesti krooniga peaks midagi juhtuma, siis selle konkreetse liisingobjekti hind ei muutu.
    Meil on suhteliselt soodsad laenud praegu ja kui me saame sama soodsatel tingimustel kroonides laenu edasi, siis ma ei näe küll mingit põhjust, miks peaksime hakkama laenu valuutas võtma.
    Usaldus krooni stabiilsuse vastu on üsna suur. Kindlasti tekitab usaldust ka pank, kelle käest laenu võetakse. Siin on oluline vastastikune, laenuvõtja ja -andja vaheline usaldus. Ja usalduse tekkimisel on laenuprotsendid suhteliselt normaalsed.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.