Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas võtaksite valuutalaenu?
Kui vaja oleks, siis mui-dugi võtaks. Selles mõttes, et miks just valuutas ja mitte kroonides, siis küll vahet ei ole. Kui ainult laenu küsimusest lähtuda, siis intressi erinevus on küllaltki suur. Lääne pangad ja ka Eesti pangad pakuvad valuutalaenudele küllaltki soodsaid tingimusi. Kuid sellel, kas laen on kroonides või valuutas, minu jaoks küll erilist vahet ei ole.
Pealegi, mul on natukene teine süsteem, mul ei ole vaja välismaalt kauba sissetoomiseks pangast valuutalaenu võtta. Toon kaupa omavahenditest, saan ise hakkama. Seda odavat valuutalaenu oleks omal ajal küll vaja olnud.
Arvan, et ma võtaks laenu ikkagi kroonides. Kroon on põhiline maksevahend meil ja ma ei kujutagi ette, kuidas ma seda valuutat kasutama peaksin. Ma ei olegi uurinud, kes siin soodsamaid valuutalaene pakuvad.
Kuid teisest küljest loomulikult, kui oleks soodne pakkumine, miks mitte. Kuid meie pole pidanud eriti laenude peal elama ja seetõttu pole see küsimus ka üles kerkinud. Laenu võtaksin ikka kohast, kus see kõige odavam on. Kuna aga küsimus pole mul päevakorda tõusnud, ei ole ma hetkel ka kompetentne valuutalaenu võtmist või mittevõtmist kommenteerima.
See sõltub muidugi eel-kõige sellest, millised on tingimused ja mis on laenu otstarve. Laen iseenesest ei ole mingi informatsioon, tal on olemas intressimäär, tasumistähtaeg ja muud tingimused. Kuid see, kas ta on kroonides või valuutas, ei oma suurt tähtsust. Kui vaja oleks ja oleks ka soodsad tingimused, siis võtaks muidugi. Ma usun, et me suudaks ka valuutariski maandada, kõik sõltub tingimustest. Muidugi, ka riski maandamine maksab. Kuid usun, et me oskaks oma riski küll nii korraldada, et see ei kasvaks võrreldes kroonilaenuga. Ainuke risk Eesti Vabariigis ongi tegelikult see, et krooni võidakse devalveerida. Valuutalaenu intress on küll madalam, aga ikkagi, kes garanteerib mulle 100%, et sel ajal kui mul valuutalaen üleval on, krooni ei devalveerita.
Valuutalaenu võtmisel on küsimus eelkõige protsendis ehk laenu intressis. Valuutalaenu kui sellist ei ole me võtnud. Hetkel räägime Saksa marga baasiga liisingu võtmisest.
Kui kunagi Eesti krooniga peaks midagi juhtuma, siis selle konkreetse liisingobjekti hind ei muutu.
Meil on suhteliselt soodsad laenud praegu ja kui me saame sama soodsatel tingimustel kroonides laenu edasi, siis ma ei näe küll mingit põhjust, miks peaksime hakkama laenu valuutas võtma.
Usaldus krooni stabiilsuse vastu on üsna suur. Kindlasti tekitab usaldust ka pank, kelle käest laenu võetakse. Siin on oluline vastastikune, laenuvõtja ja -andja vaheline usaldus. Ja usalduse tekkimisel on laenuprotsendid suhteliselt normaalsed.