• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas võtaksite valuutalaenu?

    Kui vaja oleks, siis mui-dugi võtaks. Selles mõttes, et miks just valuutas ja mitte kroonides, siis küll vahet ei ole. Kui ainult laenu küsimusest lähtuda, siis intressi erinevus on küllaltki suur. Lääne pangad ja ka Eesti pangad pakuvad valuutalaenudele küllaltki soodsaid tingimusi. Kuid sellel, kas laen on kroonides või valuutas, minu jaoks küll erilist vahet ei ole.
    Pealegi, mul on natukene teine süsteem, mul ei ole vaja välismaalt kauba sissetoomiseks pangast valuutalaenu võtta. Toon kaupa omavahenditest, saan ise hakkama. Seda odavat valuutalaenu oleks omal ajal küll vaja olnud.
    Arvan, et ma võtaks laenu ikkagi kroonides. Kroon on põhiline maksevahend meil ja ma ei kujutagi ette, kuidas ma seda valuutat kasutama peaksin. Ma ei olegi uurinud, kes siin soodsamaid valuutalaene pakuvad.
    Kuid teisest küljest loomulikult, kui oleks soodne pakkumine, miks mitte. Kuid meie pole pidanud eriti laenude peal elama ja seetõttu pole see küsimus ka üles kerkinud. Laenu võtaksin ikka kohast, kus see kõige odavam on. Kuna aga küsimus pole mul päevakorda tõusnud, ei ole ma hetkel ka kompetentne valuutalaenu võtmist või mittevõtmist kommenteerima.
    See sõltub muidugi eel-kõige sellest, millised on tingimused ja mis on laenu otstarve. Laen iseenesest ei ole mingi informatsioon, tal on olemas intressimäär, tasumistähtaeg ja muud tingimused. Kuid see, kas ta on kroonides või valuutas, ei oma suurt tähtsust. Kui vaja oleks ja oleks ka soodsad tingimused, siis võtaks muidugi. Ma usun, et me suudaks ka valuutariski maandada, kõik sõltub tingimustest. Muidugi, ka riski maandamine maksab. Kuid usun, et me oskaks oma riski küll nii korraldada, et see ei kasvaks võrreldes kroonilaenuga. Ainuke risk Eesti Vabariigis ongi tegelikult see, et krooni võidakse devalveerida. Valuutalaenu intress on küll madalam, aga ikkagi, kes garanteerib mulle 100%, et sel ajal kui mul valuutalaen üleval on, krooni ei devalveerita.
    Valuutalaenu võtmisel on küsimus eelkõige protsendis ehk laenu intressis. Valuutalaenu kui sellist ei ole me võtnud. Hetkel räägime Saksa marga baasiga liisingu võtmisest.
    Kui kunagi Eesti krooniga peaks midagi juhtuma, siis selle konkreetse liisingobjekti hind ei muutu.
    Meil on suhteliselt soodsad laenud praegu ja kui me saame sama soodsatel tingimustel kroonides laenu edasi, siis ma ei näe küll mingit põhjust, miks peaksime hakkama laenu valuutas võtma.
    Usaldus krooni stabiilsuse vastu on üsna suur. Kindlasti tekitab usaldust ka pank, kelle käest laenu võetakse. Siin on oluline vastastikune, laenuvõtja ja -andja vaheline usaldus. Ja usalduse tekkimisel on laenuprotsendid suhteliselt normaalsed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Hirmkallis liha paneb ameeriklased vegandieedile Selver: Eestis eelistatakse juba odavamaid lihatooteid
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Värvitootja paneb Eestis tehase kinni
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.