Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sooduslaenu saavate üürnike hulk on piiratud
Tallinna Panga vanemprojektijuhi Hannes Kuhlbachi sõnul arvestavad pangad laenu tagatiste osas põhilisi laenutingimusi, mille alusel laenu tavaliselt väljastatakse. Loomulikult esitame laenutaotlejale omapoolsed tingimused, millele ta peab vastama, ütles Kuhlbach.
Laenu ei saa tema sõnul taotleda need praegused üürnikud, kellel pole endal sularahas ühte kolmandikku uue korteri soetamismaksumusest ja kelle püsiv sissetulek on väike.
«Pank ei saa leebe olla, sest sellisel juhul on ühel hetkel laenuportfell sotsiaalsetel kaalutlustel antud rämpslaene täis,» väitis Kuhlbach.
Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul võiksid paljud üürnikud maa peale tagasi tulla ja enne laenu taotlemist oma rahalisi võimalusi kaaluda. Neile peab samas jääma võimalus laenu tagasi maksta lühema aja jooksul kui maksimaalne laenutähtaeg 15 aastat, kui neil on olemas vajaminev kolmandik summast ja nõutav kogus EVPsid, lisas Lukas.
Hannes Kuhlbach ütles, et pangad on loodetavasti lühiajalise laenu poolt, kuigi teenimisvahe jääb väiksemaks. Samas kinnitas ta, et laenu enneaegse lõpetamise tingimused ei ole nii karmid, et neid kartma peaks.
Praegu on Tallinna Pangas laenulepingu enneaegse lõpetamise tasu pool protsenti summalt, mis on laenuvõtjal maksta jäänud.
Jüri Lukase sõnul vaatas eluasemefondi nõukogu paar päeva tagasi üle pankadevahelise konkursi tingimused sooduslaenu väljastamiseks ja pankadele tehti ettepanekud pakkumuste esitamiseks. «Eelkõige ootame informatsiooni selle kohta, mida on pankadel pakkuda ja kui suureks kujuneb makstava laenuressursi hind,» lausus Lukas. «Esmane kriteerium on see, mis hinnaga on pangad valmis seda tööd tegema ja milliseid lisatingimusi on nad nõus endale võtma.»
Hannes Kuhlbachi sõnul ei soovi pangad hoonete ja korterite hindamiskulusid enda kanda võtta ja need peab katma laenutaotleja. «Pangad lähevad eetika osas vastuollu, kui nad võtavad tagatisvara ja hindavad seda ise,» lausus ta.
Valitsuse määruse järgi saab üürnik pangast võetava laenu tasuda EVPdes kursiga 1 EVP = 1 kroon. Laenuintress tuleb tasuda kroonides ja intressimäär ei tohi ületada 12 protsenti aastas, lisas Jüri Lukas.
Hannes Kuhlbachi sõnul fikseeritakse intressimäär sellisel juhul, kui laenu saab tagasi maksta lühikese tähtaja jooksul. Samas lisas ta, et intressimäär sõltub eluasemefondi otsusest. Kui eluasemefond määrab laenuintressiks ujuvintressi, st seob selle näiteks Saksa marga liboriga, ei kehtesta pangad fikseeritud intressimäära, lausus Kuhlbach.
Jüri Lukase sõnul võivad pangad teha eluasemefondile väga erinevaid pakkumusi, kuid reeglistik laenu taotlemiseks ja väljastamiseks koostatakse ühesuguste mängureeglite järgi.