Väikeettevõtted välisturule

«Veel parem, kui kindlaid äripartnereid on mitu,» täiendab Eesti Sihtasutuse Koolituskeskuse ASi koolitusdirektor Andres Paling. Paling toob välja põhivead, mida ettevõtted ei arvesta välisturu otsimisel: «Ei tunta turgu, kuhu kavatsetakse minna. Ei hinnata õigesti olukorda, see tähendab ei vaevuta uurima, kas samal turul ei kaubelda mitte juba parema või odavama tootega. Algajad ei tunne piisavalt väliskaubanduse protseduuri, mõisteid ega reegleid.»

Paling on seda meelt, et tunduvalt rohkem peaks arenema Eesti-sisene allhange. «Firmajuhid ei tunne lähiümbruse ettevõtlust,» jätkab Paling. «Võib-olla valmistab naabermaakonna firma vajalikku osa või osutab teenust tunduvalt odavamalt kui mõni välisfirma.»

Kaltsu- ja lõngavaipu tootva Otepää väikefirma ASi Oteks juhatuse esimehe Andrus Kuuse sõnul seisneb ekspordi peamine pluss selles, et välisostja on kodumaisest tunduvalt rikkam.

Kuusk, kes töötas Tartu omaaegse tekstiilivabriku Areng Otepää tsehhi tootmisosakonna juhatajana, teadis tsehhi 1993. aastal 610 000 krooni eest ostes suurepäraselt selle võimalusi ning tundis kohalikku tööjõudu. «Ma poleks tootmishoonet ostnud, kui mul poleks silme ees terendanud Skandinaavia kaltsuvaibaturg,» möönab Kuusk.

1995. aastal müüs Kuusk Oteksi kontrollpaki Rootsi vahendusfirmale Tornedalens Mattväveri AB. «Vajasin kaasaegsemaid kudumistelgi,» põhjendab Kuusk.

Tänu Tornedalens Mattväverile, kes vahendab ka näiteks Pärsia ja India vaipu, suudab Oteks eksportida Skandinaaviasse kuni 95% oma toodangust.

Puitmaju ja puidust aiamööblit tootva ASi Spinel juhatuse esimehe Toomas Vetevoolu sõnul on nad välisturgu otsinud, kuna Eesti turg on sarnase toodangu jaoks liiga väike. Spinel ekspordib ligi 95% toodangust, peamiselt Euroopasse. Esimene partii aiamajakesi on teel Jaapanisse.

Spineli tootmistsehh asub Märjamaal, peakontor aga Tallinnas. «Tallinnast on lihtsam eksporti korraldada,» ütleb Vetevool. Spinelis töötab ligi poolsada inimest, ettevõtte eelmise aasta käive oli alla 10 miljoni krooni.

Valgamaal Hummulis asuva õmblusettevõtte ASi Astra ühe omaniku ja juhataja Tiiu Voitki sõnul annavad 90% neljamiljonilisest käibest allhanketööd, eelkõige Rootsi, Soome, Saksamaale ja Hollandisse.

«Meie asukoht ei meelita peamiselt Tallinnas asuvaid allhanketööde pakkujaid,» selgitab Voitk. «Meie juurde leiavad tee vaid need, keda suurte partiide tegijad ei taha. Väikeste partiide õmblemine läheb aga kallimaks.»

Samas annab Voitk aru, et Astra on tegelikult ainus suurem tööandja Hummuli valla naistele. Voitk on seda meelt, et riik peaks Tallinnast kaugemal asuvaid eksportööre toetama.

Valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula ei mõista, miks peab riik väikeettevõtjast eksportööre eriliselt toetama. «Ainus, mida riik siin ettevõtluse heaks teha saab, on kõrvaldada kõikvõimalikke bürokraatlikke takistusi,» lisab Pajula. «Näiteks maa ostmisel.»