Duuma takistab Eesti-Vene piirilepingu sõlmimist

«Humanitaarküsimuste all pean ma eelkõige silmas venekeelsete elanike olukorra parandamist ja keelelise diskrimineerimise lõpetamist Eestis, sõnas Vakulenko.

Vladimir Zhirinovski parteisse kuuluv Mihhail Vakulenko juhtis Vene riigiduuma neljaliikmelist delegatsiooni eile lõppenud kolmepäevasel visiidil Eestisse.

«Riigiduumal on põhiseaduse järgi õigus Vene valitsus erru saata, kui kabinet rikub Venemaa huve olulistes küsimustes,» lausus Vakulenko. Tõsine löök valitsusele oleks juba ka see, kui duuma lepingut ei ratifitseeriks, ütles ta.

Venemaa parlament ja valitsus teavad väga hästi, et Eesti on huvitatud peatsest piirilepingust ja majandussuhete kiirest parandamisest Venemaaga, nentis Vakulenko. Meile ei ole saladus, et see aitaks teid ka liitumisel Euroopa Liiduga, lisas ta. «Euroopa Liitu ja seda enam NATOsse ei oodata teid Venemaa suhtes lahendamata küsimuste koormaga,» sõnas Vakulenko.

«Kõige rohkem teevad meile Eesti-Vene suhetes meelehärmi just keele- ja kodakondsusküsimused ning Eesti pürgimine NATOsse,» sedastas Vakulenko. Mõlema poole huve arvestavad lahendused neis küsimustes soojendavad Vene-Eesti poliitilisi ja majandussuhteid tugevasti, arvas ta. Tema sõnutsi pole normaalne, et Eesti on üks viie riigi hulgas, kelle kaupadele on Venemaa kehtestanud topelttollid. Normaalne pole ka see, et Vene kodanike arv Eestis on täna umbes 150 000 ja võib tõusta 400 000ni, ütles ta. «Aga pall on neis küsimustes Eesti käes,» märkis Vakulenko.

Riigikogu välisasjade komisjoni esimehe Eino Tamme sõnul oli venekeelsete elanike olukord Eestis ja NATO laienemine itta Vene delegatsiooni valveteemad, mida püstitati igal kohtumisel. Arvan, et delegatsiooni liikmed olid enne Tallinna sõitu saanud tugeva drilli, mida rääkida ja mis mängu mängida, märkis Tamm. Eesti-Vene piirilepingu sõlmise suhtes olen ma endiselt optimistlik, lisas ta.

Optimismi väljendas ka riigikogu Eesti-Vene parlamendisidemete grupi esimees Juhan Aare, kelle kutsel venelased Tallinnas käisid. «Kui valveloosungid välja jätta, aitas duuma esinduse külaskäik paremini selgitada Venemaa seisukohti Eestile olulistes küsimustes,» ütles Aare. Tegemist oli vastuvisiidiga, Eesti parlamendisaadikud külastasid Moskvat juunis 1995, mainis ta. Aare teatas, et Eesti saadikute uus delegatsioon külastab Moskvat 1997. aasta esimestel kuudel.