18. detsember 1996
Jaga lugu:

Kas projektid realiseeruvad?

Via Balticast oodatakse mingisugust grandioosset kiirteed. Kuid tänase päeva seisuga on Läti piiri ääres liiklusintensiisvsus ligikaudu tuhat autot ööpäevas, mis ei nõua kiirteede väljaehitamist. Sellest tulenevalt on Via Baltica töögrupp otsustanud, et Via Baltical sõidu ohutumaks muutmisel tuleb teha vaid mõningaid asju, nagu näiteks Tallinna territooriumiga seotud kitsaskohad, Raplamaa sildade laiendamine ja kiiruse tõstmine teeäärsetes asulates.

Tallinna-Tartu maanteega on asi keerulisem, kuna see tee on ehitatud N. Liidu normidega, mis arvestasid maksimaalseks intensiivsuseks kolm tuhat autot ööpäevas. Tänaseks on intensiivsus palju suurem ja kehtivad normid ütlevad, et alates 6000 autost ööpäevas peab olema kas esimese klassi tee või kiirtee. Sellest lähtuvalt on maanteeametis ja Tartu kiirtee töögrupis vastu võetud otsus, et olemasolev tee tuleb rekonstrueerida esimese klassi teeks, millel on kiirtee mõningad tunnused.

Mis puutub Suure Väina silda, siis see on olnud ajalooliselt korduvalt arutlusel. Autostumine ja majanduse elavnemine on saarlaste poolt silla küsimust jälle elavdanud. Kogu asja uba on selles, et kui otsustatakse sillaga tegeleda, siis see sild saab olema tasuline. Põhimõttel, et ta teenib ennast ise tagasi. See on peamine punkt, millega tulevikudiskussioonides arvestatakse.

Kas need projektid reali-seeruvad, on praegu raske öelda, aga Suure Väina silla ehitamise päevakorda tõusmine on küll tänuväärt asi.

Kuigi elame Hiiumaal, ei jää idee rajada sild mandri ja Muhu vahele meie huviorbiidist sugugi välja. Aega on läinud, kuid hiidlaste ja saarlaste arusaamised on atraktiivsemaks muutumas.

Kui vaadata asja laiemalt, üldse saarte seisukohast, siis on väga hästi mõistetav, miks silla idee on tähtis. See annab märku, et eesti kogukonnas on toimunud teatavad positiivsed nihked, mis osutavad, et peale Tallinna või isegi Kesk- ja Lõuna- Eesti on riigis veel ka teisi tähelepanu ja arendamist väärivaid piirkondi.

Suure Väina silla ehitamisest oleks järgmine etapp sild Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Otsekohe muutuks täiesti sõidetavaks marsruut Hiiumaalt mandrile.

Lihtsustatult võib öelda, et käesoleval ajal pole millegi tootmine probleemiks. Kõik materjalid ja tehnoloogia on sildade ehitamiseks maakeral olemas. Küsimus on ainult rahas. Kes ja mille eest maksab? Või õigemini on küsimus tasuvusaegades, sest ka raha on maailmas olemas. Ma tunnen üle kahe nädala Tallinnas käies väga vinget raha lõhna, nii et lausa ninasõõrmed hakkavad tõmblema. Küllap seda raha jagub ka normaalseteks projektideks -- sildade ja teede ehitamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum