Kas projektid realiseeruvad?

Via Balticast oodatakse mingisugust grandioosset kiirteed. Kuid tänase päeva seisuga on Läti piiri ääres liiklusintensiisvsus ligikaudu tuhat autot ööpäevas, mis ei nõua kiirteede väljaehitamist. Sellest tulenevalt on Via Baltica töögrupp otsustanud, et Via Baltical sõidu ohutumaks muutmisel tuleb teha vaid mõningaid asju, nagu näiteks Tallinna territooriumiga seotud kitsaskohad, Raplamaa sildade laiendamine ja kiiruse tõstmine teeäärsetes asulates.

Tallinna-Tartu maanteega on asi keerulisem, kuna see tee on ehitatud N. Liidu normidega, mis arvestasid maksimaalseks intensiivsuseks kolm tuhat autot ööpäevas. Tänaseks on intensiivsus palju suurem ja kehtivad normid ütlevad, et alates 6000 autost ööpäevas peab olema kas esimese klassi tee või kiirtee. Sellest lähtuvalt on maanteeametis ja Tartu kiirtee töögrupis vastu võetud otsus, et olemasolev tee tuleb rekonstrueerida esimese klassi teeks, millel on kiirtee mõningad tunnused.

Mis puutub Suure Väina silda, siis see on olnud ajalooliselt korduvalt arutlusel. Autostumine ja majanduse elavnemine on saarlaste poolt silla küsimust jälle elavdanud. Kogu asja uba on selles, et kui otsustatakse sillaga tegeleda, siis see sild saab olema tasuline. Põhimõttel, et ta teenib ennast ise tagasi. See on peamine punkt, millega tulevikudiskussioonides arvestatakse.