Rahandusministeeriumis välja töötatud valla- ja linna eelarve seaduse muutmise eelnõu kohaselt ei tohi samal aastal võetavad kohalike omavalitsuste laenud ja laenulepingutest tulenevad muud kohustused ületada 15 protsenti jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
Seaduseelnõu kohaselt võivad omavalitsuse võetud laenud ja nende tagasimaksmine hõlmata 75 protsenti omavalitsuse jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest. Tagasimakstavad summad omakorda ei või olla suuremad 20 protsendist jooksvaks eelarveaastaks kavandatud tuludest.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohi võetud laenud ja laenuintressid ühelgi eelarveaastal ületada 20 protsenti viimase vastuvõetud eelarve tuludest.
Rahandusministeerium alustas seaduseelnõu väljatöötamist juba suvel. Ministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul lisati pärast kooskõlastusringi eelnõusse küll mõned justiitsministeeriumi tehtud ettepanekud, kuid sisulisi muudatusi laenude piiramise osas ei tehtud.
Tammearu sõnul peaks seaduseelnõu vastama IMFi memorandumile ja kärpima oluliselt omavalitsuste laenusummasid.
«Omavalitsuste poolt oli vastukaja eelnõule tagasihoidlik, ilmselt oli see seotud valimiste aastaga,» lausus Tammearu.
Eesti linnade liidu tegevdirektor Tiit Kirss ütles, et nendeni ei ole seaduseelnõu ametlik lõplik variant jõudnud, kuid kavandatav seadus on liiga Tallinna-keskne. Väikestelt valdadelt, kellel on väike eelarve, võetakse võimalus mõningaid eluliselt vajalikke töid teostada, lisas ta.
Samas oli Kirss seisukohal, et IMFi memorandumist tulenev valitsuse otsus mitte garanteerida omavalitsuste laene on õige.
Võlakirjaemissioone korraldavad pangad kiitsid kavandatava seaduse heaks juba suvel.
Valitsuse üldosakonna ametniku sõnul pole seaduseelnõu valitsusse veel jõudnud. ÄP