Tulekul ahjukütuse aktsiis
Rahandusministeeriumi seaduseelnõu kohaselt peavad ahjukütuse maaletoojad kütust aktsiisiga maksustatavast diislikütusest eristamiseks värvima. Kütust ei saa aga värvima hakata varem kui 1. juulil 1997. Seniks maksustatakse mõlemad kütused võrdse aktsiisiga, näeb ette rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõu.
Täna tuleb maaletoojatel maksta aktsiisi 75 senti diislikütuse iga liitri pealt. Keemiliste omaduste poolest sarnase ahjukütuse pealt aktsiisi maksma ei pea. Võrreldes eelmise aastaga on tänavu plahvatuslikult tõusnud ahjukütuse import ja samavõrra langenud diislikütuse sissevedu Eestisse.
«Kui me täna maksustame ahjukütuse, siis aasta pärast ei saa enam rääkida kerge kütteõliga kütmisest,» kommenteeris Opmanni plaani Neste Oil Eesti ASi hulgimüügidirektor Rain Talmar. «Maaletoojad lihtsalt loobuvad ahjukütuse Eestisse toomisest.»
On veel teoreetiline variant kumbagi mitte maksustada, arutles eelnõu autor Marek Uusküla rahandusministeeriumist. Praktikas ei lähe selle peale keegi, kinnitas ta.
Ahjukütuse värvimist kohustav seadus võiks Uusküla sõnutsi jõustuda tuleva aasta 1. juulil. Et aga seaduse loomine võtab aega, on tõenäoline pigem 1. jaanuar 1998, lisas ta. Ahjukütuse värvimise kohustuse paneb seaduseelnõu kütuse maaletoojale.
Kontrollima hakkavad seaduse täitmist ühelt poolt tolliamet, mis jälgib, et ahjukütus diislikütuse nime all tollipunktist vabasse ringlusse ei pääseks. Teiselt poolt politseiamet ja maksuamet, kes kontrollivad kütuse kasutajaid, et liiklusvahendid värvitud ahjukütusega ei sõidaks. Rahatrahv seaduse rikkumise eest tuleb määrata selline, et ahjukütusega sõitmise mõte kaoks eos, selgitas Uusküla. Tema sõnutsi oleks mõjus trahvisumma alates 15 000 kroonist.
Paralleeli võib tõmmata alkoholiga, ütles Uusküla. «Kui juht on purjus, karistatakse teda, mitte alkoholi müüjat,» selgitas ta.
Ostja ei pruugi tanklas vaadata, mis kütus voolikust tuleb, vastas ASi Eriõli müügidirektor Hans Kareta. «Kui ma poest viina ostan, ei pea ma küsima, kas maksud on makstud,» ei pea Kareta ostja vastutust loogiliseks.
Kontrollimisel tuleb tagada, et üle piiri tolliterminaali tulnud ahjukütus sealt diislikütusena vabasse ringlusse ei lähe, lausus ASi AA-Trading juhatuse esimees Juhan Kolk. «Hoidku jumal selle eest, kui autojuhid hakkavad rääkima, et ahjukütust tanklast ostsid,» kommenteeris ta. Mida rohkem raha aktsiisist laekub, seda rohkem tuleb seda eraldada tollile järelevalve tõhustamiseks, lisas Kolk.