6. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Koostöö kiskus kraavi

Hamburgi ja Tartu ettevõtjate koostöö Mercedes-Benzile ja teistele veoautodele roostevabast terasest lisaseadmete tootmisel on viinud leppimatu vastuoluni.

Saksamaa perefirma Jumbo-Fischer Hamburg GmbH üks omanikke Sven-Onnen Fischer ähvardab sel kuul alustada tsiviil- ja kriminaalasja Eestis tegutseva ASi Jumbo-Metec juhatuse esimehe Toomas Lepa vastu. Ta tahab tagasi nõuda Jumbo-Metecisse väidetavalt alusetult kantud vara umbes 600 000 krooni ja seadmeid umbes 400 000 krooni eest. Fischer paneb Lepale süüks ka sakslastest firmaomanike allkirjade korduvat võltsimist.

Lepa sõnul on Jumbo-Metec valmis kohtusse minema, nõudes omakorda Saksa osapoolelt 1,6 miljonit krooni valmistoodangu eest. «Meie jaoks on praegu siiski kohtust olulisem taastada endine tootmismaht,» lisab Lepp.

«Samas olime sunnitud aasta algul saatma Fischeritele ametliku hoiatuse, et nad lõpetaksid meie laimamise potentsiaalsete klientide ees nii Saksamaal kui mujal Euroopas,» väidab Lepp.

Kahe firma vahelises kisklemises kõrvalejäävate, kuid asjaga kursis olevate inimeste sõnul on sakslased kasutanud Eestis loodud firmat AS Jumbo-Fischer Eesti aastaid lüpsilehmana.

«Tegu on välisinvestori tüüpilise käitumisega,» iseloomustab Tartu teaduspargi endine direktor Raivo Tamkivi. «Kui firmal hästi ei lähe, ei kaota välisinvestor suurt midagi. Kui aga firmal läheb hästi, püütakse piimalt koor ära riisuda.»

Sven-Onnen Fischeri isale Jörg Fischerile kuuluv Jumbo-Fischer Hamburg otsis kolm aastat tagasi Eestist odavat tööjõudu, et hakata valmistama peamiselt Mercedes-Benzi veoautodele lisaseadmeid. Juhus viis sakslased kokku tartlase Toomas Lepaga, kes oli lõpetamas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis aparaadiehituse erialal.

Lepp käivitas sakslaste seadmeid, oskusteavet ja tellimustevõrku kasutades 1993. aastal Tartu teaduspargi territooriumil Fischeritele kuuluva firma Jumbo-Fischer Eesti. «Valmistasime autotarvikuid Saksamaalt hangitud materjalist,» räägib Lepp. «Saime roostevaba terast odavamalt, pealegi on Saksamaal pikem maksetähtaeg kui Eestis.»

80 protsenti Tartus valmistatud toodangust vahendas Jumbo-Fischer Hamburg. Kuna toodang müüs hästi, otsiti täiendavaid investeeringuid. Lepa sõnul ei saanud sakslased enam omalt maalt laenu, kuna neil on vanad kohustused peal. Ettevõte otsustas võtta laenu Eestist innovatsioonifondist. Fond andis laenu vaid ettevõtetele, milles on 75 protsendi suurune osalus Eesti aktsionäride käes. Seetõttu moodustati 1995. aastal AS Jumbo-Metec. Innovatsioonifondist võetud 1,6 miljoni krooni eest osteti ainulaadseid seadmeid, nagu torupainutuspink.

Samal aastal rentis Jumbo-Metec tootmisruumid RASilt Tarkon. Kui eelmisel aastal läks pankrotistunud Tarkoni vara müüki, otsustas Jumbo-Meteci juhatus soetada endale kahekorruselise tootmishoone ja viis kaarhalli, kokku 3000 ruutmeetrit pinda. Raha hoonete ostuks, ligi kaks miljonit krooni, taotleti Forekspangast. Selleks, et laenu takistusteta saada, otsustati Jumbo-Fischer Eesti ja Jumbo-Metec ühendada.

Sakslaste esindaja, advokaadibüroo Raidla & Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Reet Saksa kinnitusel leppisid kahe firma osanikud kokku, et Jumbo-Meteci aktsiakapitali suurendatakse. Selle tulemusena pidi suurem osa Jumbo-Fischer Eesti varast üle minema Jumbo-Metecisse.

«Kokkuleppel oli ka teine pool,» jätkab Saks. «Pärast laenu saamist pidi Jumbo-Meteci aktsiakapital jaotuma nii, et sakslastele jääb 60 protsenti ja Eesti poolele 40 protsenti aktsiatest. See on tegemata ja sellest ongi tõusnud tüli.»

Saksa sõnul sai Jumbo-Fischer Eesti Jumbo-Meteci aktsiakapitali laiendamisel juurde 300 aktsiat nominaaliga 30 000 krooni ja tegi selle eest mitterahalise sissemakse Jumbo-Metecisse seadmete ja materjalide näol umbes ühe miljoni krooni eest.

Sven-Onnen Fischer räägib, et Toomas Lepp lubas korduvalt nii suuliselt, kirjalikult kui ka notariaalselt kinnitatud paberil muuta Jumbo-Meteci aktsiakapitali struktuuri vastavalt kokkuleppele. «Lepp tahtis vetoõigust Eestis,» lisab Fischer. «Ta hakkas kartma, et kui aktsiate kontrollpakk on meie käes, võivad meie otsused hakata pärssima Jumbo-Meteci arengut. Lepa viimane tingimus oli, et ta hakkab firma omanikeringi muutma pärast seda, kui oleme tasunud oma võla Jumbo-Metecile tehtud töö eest.»

«Firmade ühinemise leppe juurde kuulus ka klausel, mis käsitles maksete korrektset laekumist,» protesteerib Lepp. «Sakslastega oli kokku leppimata ka kõikides põhikirjalistes ja asutamislepingut käsitlevates punktides. Seega oli määratlemata Eesti osapoole roll.»

Lepa sõnul tähendas sakslaste arusaama kohaselt Eesti poole 40protsendiline osalus firmas vaid dividendide saamist. «Mingeid dividende pole aga tulemas,» väidab Lepp veendunult. «Saksa osapool on kahjumis. Saksamaa autotööstuses algas mõõn 1980ndate aastate lõpus. Jumbo-Fischer Hamburgi kui autotööstusele lisavarustuse tootjat tabas mõõn eriti rängalt.»

Lepa sõnul on Jumbo-Meteci aktsiakapitali laiendamine toimunud täiesti seaduslikult. «Vaielda võime mitterahalise sissemakse ehk seadmete omanikukuuluvuse üle,» möönab ta vaid.

«See on nagu pokkerimäng, kus mõlemad pooled blufivad,» leiab Lepp. «Kui sakslased tahavad vaielda, las annavad asjale kohtuliku käigu. Meie Jumbo-Fischer Hamburgi vastu pankrotimenetlust ei alusta, sest seda on Saksamaal teha liiga keeruline ja kulukas. Loodame võlad tagasi saada läbirääkimiste teel.»

Lepa kinnitusel suurenesid Jumbo-Fischer Hamburgi võlad Jumbo-Meteci ees suvest alates kasvavas progressioonis, ulatudes tänaseks 1,63 miljoni kroonini.

«Meil polnud raha, et osta tootmiseks vajalikke materjale, maksta laenuintresse ja töötajatele palku,» räägib Lepp. «Siis tulid 2. novembril sakslased, näpus tshekk 35 000 Saksa margale ja nõudsid aktsiapaki ümbermängimist.»

Jumbo-Meteci esindaja, advokaadibüroo Heta Pärnu osakonna advokaadi Ilmo Maaroosi sõnul oli tegu kõige ehtsama väljapressimisega. «Sakslased arvasid, et suudavad jõu ja hirmutamisega panna Eesti poole fakti ette,» räägib Maaroos. «Nad ei uskunud, et Jumbo-Metec suudab ise leida uue turu ja rahaallikad.»

Toomas Lepa sõnul ei jäänud Jumbo-Metecil muud üle, kui hakata tõestama, et nad saavad ka üksinda hakkama. «Alates detsembri algusest saime töö taas käima,» tunneb ta uhkust. «Likviidsusprobleemid lahendasime tänu ühele Skandinaavia kliendile, kellele valmistame maasturite lisaseadmeid. Tõenäoliselt jätkame sellel aastal koostööd ka Mercedes-Benziga.»

Jumbo-Metec on hakanud otsima nishshi ka Eesti ehitusturul, kuhu on pakutud roostevabast terasest käsipuid, piirdeid ja varikatuseid.

Lepale teeb meelehärmi, kuidas Fischerid levitavad Saksamaal Jumbo-Meteci potentsiaalsete koostööpartnerite seas nende kohta laimu. Sven-Onnen Fischeri sõnul on nad pidanud vajalikuks informeerida oma äripartnereid Lepa eest. «Kõik, mis me oleme ette võtnud, oleme teinud Toomas Lepa ja tema kriminaalse mängu vastu, mitte Jumbo-Meteci töötajate vastu,» kinnitab Fischer. «Me tahame, et firma eksisteeriks edasi. Küll aga ei taha me enam jätkata koostööd Lepaga.»

Fischer väidab, et Lepp pole firmasse sentigi investeerinud. «Seega ei vastuta ta ettevõtte käekäigu eest,» lisab Fischer.

Sakslane süüdistab Leppa ka illegaalsetes ülekannetes isiklikule arvele, firmas mittetöötavate inimeste palgalevõtmises, toodangule kõrgemate hindade kehtestamises, raamatupidamise puudujääkides, tema ja ta isa allkirjade võltsimises.

Lepa sõnul on süüdistused alusetud. «Fischereid polnud pidevalt Eestis,» selgitab ta. «Minuga ei sõlmitud töölepingut, kuigi ma seda pidevalt nõudsin. Seega oli täpsemalt reglementeerimata minu volituste piir.» Ta on valmis kohtus tõestama, et kõik, mis ta tegi, tegi ta firma ja seega ka Fischerite huvides.

Jaga lugu:
Hetkel kuum